Eestis hakatakse üleujutuste leevenduseks arendama sadeveesüsteeme. Selleks annab Euroopa Liit ligi 25 miljonit eurot toetust.

Keskkonnaameti korraldatud tragimistel eemaldati Peipsi järve 207 asukohast kokku 588 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud.

Kuni 2029. aastani aitab riik Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil ettevõtetel muutuda ressursihoidlikumaks ja vähendada oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale. Kokku investeeritakse ringmajanduse edendamiseks 111 miljonit eurot.

Juuni keskpaigaks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1900 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnakaitseinspektoritel on kahe kuu jooksul tulnud peatada 30 raiet, kaitsealadel aga raietegevust avastatud ei olegi.

Eluslooduse seire tulemused nüüd kaardiloona! Oleme koondanud põnevamad eluslooduse seiretööd koos viimaste tulemustega kaardilukku, mis tutvustab riikliku seire olemust, ilmestab hästi kogutud andmeid ning suunab huvilised vastavate seirearuannete juurde. Innar Kaldlaur K, 18/05/2022 - 09:19

Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke võitis Kaurits OÜ. Ehitusele ja rasketehnika rendile spetsialiseerunud Harjumaa ettevõttel on varasem kogemus Kroodi oja jääkreostuse likvideerimisega.

Valitsus otsustas eraldada lisaeelarvest tuumaenergia töörühmale 250 000 eurot, mis loob eelduse, et lõpparuanne tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalikkusest valmiks esialgselt plaanitust varem. Lisaeelarve raha kasutatakse inimressursside arendamise strateegia loomiseks, regulatiivse raamistiku kaardistamiseks ja õigusloome analüüsiks.

Riigi reostustõrjelaevad ei jõua piisava kiirusega võimalikku merereostust kindlaks tegema ja likvideerima. Keskkonnaministeeriumi tellitud värske uuring hoiatab, et seetõttu võib reostus levida merel laiemale alale ja ka rannikule ning reostuse põhjustaja võib jääda tabamata.

Valitsus tutvus täna „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ aastate 2017–2021 elluviimise aruandega. 2017. aastal Riigikogu vastu võetud kliimapoliitika visioondokumendiga seati Eesti riiklikuks sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70 protsenti ning 2050. aastaks ligi 80 protsenti 1990. aasta heitetasemega võrreldes.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia tänavune laureaat on Eesti loodust ja selle väärtusi nii sõnas, pildis kui ka muusikas tutvustanud Hendrik Relve.