Keskkonnaportaali kaardile on lisandunud uued kaardikihid katastrikaardi ja haldusjaotuse sektsioonis.

Keskkonnaamet kinnitas III kaitsekategooriasse kuuluvate haruldaste liblikaliikide põhja-tõmmusilmiku (Erebia embla), hahkkaruslase (Phragmatobia luctifera) ja tume-nõlvaöölase (Chersotis andereggii) kaitse tegevuskava, kus on välja toodud liikide peamised ohutegurid ja tegevused liblikate elupaikade kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks.

Juhis on mõeldud kõigile, kelle tööülesanded nõuavad liinikoridoride või teetrasside hooldamist kaitstavatel aladel ning aitab töid kavandada kaitse-eesmärkidega arvestades. Samuti aitab juhis kavandada kaitsealustel objektidel metsamajandustöid, metsaelupaikadest läbi sõitmise ja valida õigesti ladustuspaiku.

Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.

Sel kevadel valminud kassikaku kaitse tegevuskava seab järgneva viie aasta eesmärgiks kriitilises seisundis kassikaku järelkasvu suurendamise ja teadaolevate elupaikade pindala kasvatamise.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Ühendkuningriigi ilmateenistus (Met Office) avaldasid värske kliimaprognoosi, mis koondab nende asutuste kuni kümnendipikkuseid prognoose lähituleviku ehk perioodi 2024–2028 kohta.

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Viimase viie raiehooaja keskmiseks raiemahuks on 11,2 miljonit tihumeetrit.

Keskkonnaamet kuulutas välja hanke, et taastada Eesti kaitsealadel enam kui 400 hektaril elurikkaid pärandniite. Hanke oodatav maksumus on ligikaudu miljon eurot.

Euroopa õhukvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud, kuid saastunud õhk on Euroopas ja kogu maailmas siiski tervisele endiselt suurim keskkonnaoht. EEA (European Environment Agency) 2022 ja 2023 aasta õhukvaliteedi andmete põhjal paraneb Euroopa õhukvaliteet jätkuvalt, kuid paljudes piirkondades, eriti linnades, ületavad saastekogused siiski soovitatavaid ohutustasemeid.

RMK arutas 4. juunil Põlvamaal Taevaskojas sealse kõrgendatud avaliku huviga ala metsatööde plaani muutmist. Ühel küla läheduses asuval metsaalal on puud kuivanud, mistõttu oleks seal vaja raiet teha. Üheskoos kaasamisspetsialisti Risto Sepa, Kagu regiooni metsaülema Tiit Timbergi ning varumisjuht Tanel Tähestega käidi metsas vaatamas, mis olukorras mets on ja mida teha saaks.