Eestis leidub hinnanguliselt enam kui 40 000 liiki Looduse süstemaatika aluseks on eeldus, et elusolendid moodustavad üksteisest suuremal või vähemal määral erinevaid üksusi – taksoneid. Keskne takson ehk süstemaatika põhiüksus on liik. Liik on kogum üksteisele teatud viisil sarnaseid organisme. Liigid on võimelised omavahel järglasi andma, kuid ei suuda üldjuhul järglasi anda teise liiki...

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise Eesti territooriumil peame tagama Natura 2000 üle-euroopaline kaitsealade võrgustik loodi Euroopa Liidu (EL-i) linnudirektiivi ning loodusdirektiivi alusel. Loodusdirektiivi I lisas on loetletud kaitset vajavad looduslikud elupaigatüübid. Erinevates paikades esinevad, kuid sarnastele elupaigatüübi tunnustele vastavad alad...

Elupaik (biotoop, ökotoop) on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Euroopa Liidu loodusdirektiiv määratleb elupaigatüübid, mida tuleb Natura 2000 võrgustiku aladel kaitsta. Nende elupaigatüüpide käsitlused [1] on Jaanus Paal kohandanud Eesti oludele vastavaks, lähtudes enda koostatud Eesti kasvukohatüüpide...

Mullaerosioon põhjustab maailmas igal aastal 25-40 miljardi tonni mulla kadumise Hinnanguliselt hävineb Euroopas iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda [ 1]. Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligikaudu 200 000 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne...

Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil Muld on üks suuremaid bioloogilise mitmekesisuse reservuaare: selles elutseb hinnanguliselt veerand maakera elustikust [1] . Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana [2] . Ookeanide järel on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: selles paikneb 75% maismaa...

Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast. Mulla orgaaniline osa koosneb eluorganismidest ja erinevas lagunemisstaadiumis olevatest orgaanilistest jäänustest. Arvatakse, et praeguseks on teada ja kirjeldatud ainult 1% mullaorganismidest. Umbes veerand kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest asub mullas [1] . Mulla...

Mulla tekkes mängivad olulist rolli lähtekivimi murenemine ning orgaanikat lagundavad organismid Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud lähtekivimi murenemise ning taimede ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena. Muld kujuneb väga pika aja jooksul paljude looduslike tegurite vastastikusel toimel. Mulla tüsedus küünib mõnest sentimeetrist mitme meetrini [1]. Mullateke algab...

Võõrliike leidub inimtekkelistes elupaikades suuremal määral kui looduslikes elupaikades Inimtekkelistes elupaikades leidub väga erinevaid liike alates jäätmaade ja prahipaikade esimestest asukatest, kellest suurt osa peetakse umbrohtudeks (nt võilill, teeleht), kuni parkidesse ja arboreetumitesse istutatud eksootiliste taimedeni. Inimtekkelisi maismaaelupaiku võib suures plaanis jaotada kaheks...

Asulate liigirikkus on peamiselt parkides ja aedades, kus leidub rohkem ka looduslikke liike. Inimtegevus mõjutab enamusi tänapäeva kooslusi. Eestis ei ole inimene märgatavalt vahele seganud vaid rabade arengule, muud ürgkooslused on aga äärmiselt haruldased. Ka metsad, mis tunduvad olevat ürgmetsad, kasvavad sajanditetagustel raiesmikel või põldudel. Madalsoid on kasutatud heina- või karjamaana...

Põhja-Eesti klint on esitatud ka ülemaailmset tähelepanu vääriva geoloogilise mälestusmärgina UNESCO maailma looduspärandi nimekirja kandmiseks Põhja-Eesti klint, mida sageli lihtsalt pankrannikuks kutsutakse, kuulub Eesti suurimate geoloogiliste väärtuste ja vaatamisväärsuste sekka. Rootsi ja taani keeles tähendabki klint rannaastangut. Põhja-Eesti klindi all mõistame eelkõige Balti klindi...