Keskkonnaamet jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt. Sündmused Ukraina tuumarajatiste lähistel Eestile kiirgusohtu ei kujuta.

Keskkonnaamet tõdeb rõõmuga, et metsaomanikud ja –majandajad pidasid sel aastal kevadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui mullu. Pesitsusrahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine.

Täna, 23. augustil kell 17 toimub Narva-Jõesuu linnas Vaivara endise vallavalitsuse hoones Enefit Power ASi õlitehase uue seadme Enefit 280-2 keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu, kus käsitletakse avalikustamisel esitatud ettepanekuid. Arutelul saab osaleda ka veebiülekande vahendusel.

Homme, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.

Hooldamata pärandniit muutub, seetõttu tuleb niitmise või karjatamise taasalustamiseks ning niidule omase elurikkuse taastamiseks teha eeltöid. Kaitsealadel asuvate pärandniitude taastamiseks vajalike tööde tarvis pakub Keskkonnaamet rahalist tuge. Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 12. septembriks.

Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.

Alates 2024. aasta algusest tuleb ettevõtetel tasuda keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest, kui need on enne taaskasutamist jäänud seisma enam kui kolmeks aastaks. Liialt kauaks seisma jäänud jäätmed tuleb kõrvaldada või suunata taaskasutusse hiljemalt 2023. aasta lõpuks.

Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...

Keskkonnaminister Madis Kallas esitas valitsusele ettepaneku täpsustada ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi ulatust üleujutustega mereranna ja siseveekogude aladel. Lisaks soovib minister tõsta loomakahjude ennetuskulutuste hüvitisi ja kehtestada lindude pesitsusrahu kaitsealadel.

Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada.