Tänavuse aasta puu tiitli pälvinud haab, teaduslikult harilik haab, ladina keeles Populus tremula, on Eestis leviku järgi neljas-viies puuliik.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ja tõhusamaks muutmise ettepanekud, millega vähendatakse oluliselt bürokraatiat. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisega kiireneb mõnel juhul mõju hindamise protsess kuni viie kuu võrra.

Hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib hetkeseisuga küttida 130 looma. Algselt oli see number 84, aga tänu andmete täpsustumisele, andis Keskkonnaamet loa küttida sellele lisaks kõigepealt 28 hunti ja nüüd veel 18 looma.

Alates 5. jaanuarist 2026 saab veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile ainult keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Taotluse saab edastada e-posti teel või tavapostiga kuni 4. jaanuarini (k.a).

6. jaanuaril kell 11 ootame kõiki looduse- ja matkahuvilisi osa saama puisniiduretkest Loode tammikus, Saaremaal. Kuigi puisniitudele satutakse enim ehk suvel, kui niitu kaunistavad orhideeõied, siis lumega kaetud puud ja põõsad annavad talvisele puisniidule oma võlu.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab keskkonnaprogrammist 30 projekti, mis panustavad oluliselt loodushoidu ja jätkusuutlikku metsandusse. Toetatakse teadusuuringute läbiviimist, kaitsealuste liikide uuringuid, talgute ja koolituste korraldamist ning tehnika soetamist.

Keskkonnaamet kinnitas sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud nende osas kokkuleppele või määrasid limiidi, mis oli Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksem.

Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise. Eesmärgiks on looduse väärtuste integreerimine majandusarvestusse, ruumiplaneerimisse ja erinevatesse otsustusprotsessidesse. Lisaks aga on väga oluline hüvede väärtuse, sh võimalusel...

RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses.

Eesti veemajanduse sektor seisab silmitsi olukorraga, kus Euroopa Liidu (EL) toetused on drastiliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025. aastaks välja selgitama, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada. Eelseisvaks...