Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.
6. juunist jõustuva keskkonnaseadustiku üldosa seadusega sätestatakse õiguslik alus Eesti looduse infosüsteemile ja maavarade registrile ning kehtestatakse seaduslik alus keskkonnaportaalile. Senine keskkonnaregistri seadus muutus kehtetuks.
Kas möödunud aastast lund mäletad? Või mäletad hoopis suvist kuumalainet? Meie järjekordne videoülevaade keskkonnaseire tulemustest võttis fookusesse just mulluse Eesti ilma!
Erametsaomanikel tasub teada, et mais saabunud kevadsoe on toonud metsadesse kuuse-kooreüraskid, kellel tuleb silm peal hoida ning vajadusel kaitsta oma metsa üraskikahjustuste eest.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatav aastaraamat esitab statistilist informatsiooni Eesti metsandussektori kohta. Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest ja majandusest.
Millised jäätmed suunatakse Eestist välja ja milliseid taaskasutatakse Eestis? Millised jäätmeliigid vajavad seoses töötlemisvõimaluste muutumisega erilist tähelepanu?
Tänasest on uues kuues uuendatud disainiga ilmateenistus.ee veebileht.
Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri küttimissoovitused on oluliseks sisendiks maakondlikele...
Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne tegevus hakkas pihta mai alguses. Üraskile sobivad soojad ilmad on nende arvukust suurendanud.
Mudelist, mille valmistasid Keskkonnaagentuuri tellimisel TalTechi meresüsteemide instituudi teadlased, saab laineolude infot väga hea ruumilise (punktide vahekaugus 900 meetrit) ning ajalise resolutsiooniga (1 tund) kogu Eesti merealal.