Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringu andmeil moodustab Eestis toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit.

Järjest kerkiv õhutemperatuur on ajanud liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. Läheb veel veidi aega, et nad jõuaksid liikuda sobivatesse sigimisveekogudesse, aga ega see hetk enam kaugel ole, kui sauna tagant tiigist võib kuulda krooksumist, mis kuulutab ühes ka kahepaiksete seire hooaja algust.

Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

Kes meist poleks mõelnud, et soodsam on juua kohvi või teed kodus, sest kohvikutes ja tanklakettides on sooja joogi hind kerkinud päris krõbedaks. Keskkonnaagentuuri ringmajanduse ekspert Kristin Pille keskkonnakasutuse osakonnast toob hinna kõrval välja veel ühe olulise põhjuse – keskkond. Nimelt tekitab kodune kohvitarbimine oluliselt vähem jäätmeid.

Eesti lõhejõgede andmed said avalikuks Alates juulist on Eesti lõhejõgede andmed ametlikult kättesaadavad kõigile huvilistele. Lõhejõgedeks nimetatakse keskkonnaministri määrusega kinnitatud veekogusid ja veekogude lõike, mis on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse. PIRET PÄRNPUU R, 15/07/2022 - 15:54

Keskkonnaagentuuri tellimusel hindasid ja kaardistasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased pea kahe aasta jooksul Eesti maismaaökosüsteemide seisundi ning hüvede ehk ökosüsteemiteenuste sotsiaalmajandusliku väärtuse.

XVIII Võhandu maraton toimub juba sel laupäeval. Ka Keskkonnaagentuur on kohal nii veeseisude, ilmateate kui ka osalejatega!

Avaldasime Keskkonnaagentuuri blogis õhusaasteainete heitkogustest videoloo ja põhjalikuma postituse, kus toome välja 8 tulemust õhusaasteainete heitkoguste viimastest trendidest.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.

Maailmas sõidab iga sekund üks veoautotäis riideid prügimäele või põletusahju. Ka Eestis pole tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks veel head lahendust, kuid lootus peitub koostöös teiste riikidega.