Keskkonnaministeeriumi eestvõttel saavad tänavu kunagise põlevkivitööstuse reostusest puhtaks järjekordsed Ida-Virumaa veekogud. Selleks kaevatakse Erra jõest ja Kiviõli kraavist välja kümneid tuhandeid kuupmeetreid reostunud pinnast ja pigi.
Korraldame teisipäeval, 28. veebruaril kell 11-12:30 Microsoft Teamsi seminarile, kus tutvustame uuendatud õhusaasteainete vähendamise programmis olevaid valdkondlikke stsenaariumeid ning keskkonnavaldkonna arengukava õhuvaldkonna osa.
Avalik sektor peab nüüdsest võtma maanteesõidukeid hankides arvesse nende keskkonnamõju. Keskkonnaministri läinud nädalal jõustunud määrus kohustab üle kolme bussi, üle nelja kerge maanteeteesõiduki või üle viie veoki soetamisel lähtuma nende CO2 heitest ja kasutatavate kütuste keskkonnahoidlikkusest.
Ohessaare, Palamulla ja Niinsoni kaitsealad laienevad ja saavad kaasaegsed kaitse-eeskirjad.
OÜ Aqua Consult Baltic korraldab aastatel 2021-2023 Keskkonnaministeeriumi tellimusel veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite operaatorite koolitusi.
Kui vaatled või leiad mõne rõngastatud linnu, anna meile teada! Kas teadsite, et märts ja aprill on ühed paremad kuud, et vaadelda saabuvaid rändlinde. Niitudel on rohi veel madal, puud on veel raagus ja karge õhkki väreleb vähem. Neil kuudel saabub meile ka palju linde, kel nähtavamad märgised kaelas või jalas – luiged, haned, sookured, kajakad jne. Merike Lipu T, 26/04/2022 - 16:41
Pärast enam kui 20 aastat kestnud arutelusid jõudsid maailma riigid laupäeva, 4. märtsi hilisõhtul maailmamere kaitse ja kasutamise uue kokkuleppeni. Lepe loob aluse rahumeelseks koostööks maailma neis merepiirkondades, mis jäävad väljapoole riikide jursidiktsiooni.
Riik uurib vesiniku kasutamise võimalusi Eestis ja arendab tehnoloogiaid, et aidata kaasa keskkonda enim koormavate sektorite rohestamisele.
Riik soovib paika panna meetmed, millega merel suuremat müra põhjustavaid töid tehes arvestada. Nii et meie vete helitundlikud mereliigid – hall- ja viigerhüljes ning räim - ei saaks kuulmiskahjustust.
Keskkonnaministeerium esitas eile, 15. märtsil Euroopa Komisjonile Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta lõpparuande. See näitab, et kasvuhoonegaaside heitkogused kasvasid pea kõigis valdkondades. Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.