Keskkonnaagentuur on loonud uue taastuvenergia kaardirakenduse, mis annab tervikliku ülevaate Eestis paiknevatest taastuvenergeetikaga seotud rajatistest ja liitumisvõimsustest.
Talvekuudel on eriti populaarne jahipidamine metskitsele, punahirvele ning seoses taastuva metssigade populatsiooniga ka metsseale. Paraku tuleb jahipidamisel ette ka eksimusi ja ohutusnõuete rikkumist.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Linnamäe paisu omanik Wooluvabrik OÜ püüab jätkuvalt avalikkust eksitada ja pikendada esialgse õiguskaitsega keskkonnaloa pikendamise menetlust Linnamäel.
Laupäeval, 22. jaanuaril 2022 kell 11 algab Joaveski rahvamajas Harjumaa ja Lääne-Virumaa piiril loodushommik, kus räägime vooluveekogude kalastikust Loobu jõe näitel. Oodatud on kõik, nii suured kui ka väikesed huvilised.
Peagi on käes koolivaheaeg ning õhus küsimus – mida vaba ajaga peale hakata? RMK kutsub peresid, lapsi ja noori veetma aega looduses – olgu selleks jalutuskäik rabas, piknik lõkkekohas või avastusretk mõnes külastuskeskuses.
Viimase viie aasta jooksul on Keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse. Ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu oleme alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust, kinnitab Keskkonnaameti peadirektor…
Eestis ja teistes Euroopa Liidu (EL) riikides hakkavad kehtima uued põhimõtted, mis aitavad vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid. Jäätmete raamdirektiivi muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks.
20. oktoobril algab taas lõheliste kuderahu aeg. See tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Nagu igal aastal, alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.
Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Tänavu puhastatakse selguseta päritolu jäätmetest kokku kolm maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Reformimata riigimaale veetud jäätmete ja nendest tekkinud saastuse likvideerimiseks on Keskkonnaameti eelarves 40 tuhat eurot.