Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile aruande, kus on ülevaade 2020. aasta lõpuni kehtinud metsanduse arengukavast. Arengukava perioodi iseloomustavad mitmed olulised muudatused nagu maareformi sisuline lõpp, taastuvenergia kasv jpm. Oluline on teada, et metsade looduskaitselised eesmärgid said täidetud ja metsakasutus jäi ette antud raamidest kokkuvõttes väiksemaks.
Reedel, 1. oktoobril andis Kasahstan Eestile üle veekonventsiooni juhi rolli järgmiseks kolmeks aastaks. Sellega sai läbi ka kolmepäevane veekonventsiooni 9. osapoolte kohtumine Genfis, mida korraldas Eesti Keskkonnaministeerium koostöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga.
15.06 toimus Keskkonnaministeeriumi kaaskorraldusel veebiseminar "Uus Euroopa Bauhaus: ilus, kaasav ja kestlik elukeskkond Eestis". Seminaril tutvustati algatuse sisu ja eesmärke ning vahetati kogemusi, kuidas Uue Euroopa Bauhausi algatus ärgitaks meid kõiki oma elukeskkonda veel ilusamaks, kaasavamaks ja kestlikumaks muutma.
Täna, 6. oktoobril on Euroopa Liidu keskkonnaministrid koos Luxembourgis keskkonnanõukogu istungil, et leppida kokku ühistes positsioonides ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste ehk COP 26. kohtumiseks. Lisaks vahetatakse arvamusi kliimapaketi üle ning otsitakse lahendusi elektrihinna tõusule.
Eilsel Euroopa Liidu (EL) keskkonnanõukogu istungil Luxembourgis otsisid Euroopa keskkonnaministrid lahendusi ka elektrihinna tõusule. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul peab heitkogustega kauplemise süsteem olema paindlikum hinna muutuste suhtes.
Metsanduse uue kümnendi arengukava (MAK2030) on esimene riiklik arengukava, mille puhul hindavad eksperdid lisaks keskkonnamõjule ka selle kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.
Täna 11.oktoobril algavatel Euroopa Liidu kalanduse ministrite läbirääkimistel lepitakse kokku 2022. aasta kalapüügikvoodid Läänemerel. Eesti jaoks on eelkõige olulised räime- ja kilukvoodid, kuid ka lõhepüügi võimalused.
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid ajakohastatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavade kohta. Aega ettepanekute tegemiseks on kuni aprilli alguseni.
Tänasest saab osaleda Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamise projekteerimis- ja ehitustööde riigihankel. Eemaldada tuleb ligi 23 500 m3 reostunud pinnast, mis on veekogudesse kogunenud Kiviõlis 1920-1980/ndatel tegutsenud põlevkiviõlitehase tõttu.
Aasta kõige olulisematel kalandusläbirääkimistel jõuti kokkuleppele, mille järgi Liivi lahe räimekvoot suureneb, ka kilu saavad Eesti kalurid järgmisel aastal tänavusest rohkem püüda, kuid Läänemere avaosa räimekvoot väheneb kehvas seisus varude tõttu.