Mööda rada on lihtsam liikuda nii inimesel kui loomal. Rajad ühendavad inimesi, loomi ja paiku. Sõnade „matkarada“ ja „loodusrada“ tähenduse, erinevuste ja sarnasuste kohta selgitus puudub. Ju pole selleks siis vajadust olnud. Eesti Matkaliidu „Matkaseletussõnastik“ kirjutab, et matkarada on „looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud matkatee või looduse...

Tavaline Pealkiri 2 Pealkiri 3 Pealkiri 4 Pealkiri 5 Pealkiri 6 pealkiri Lorem Ipsum is simply dummy text of the printing and typesetting industry. Lorem Ipsum has been the industry's standard dummy text ever since the 1500s, when an unknown printer took a galley of type and scrambled it to make a type specimen book. It has survived not only five centuries, but also the leap into electronic...

Lorem Ipsum is simply dummy text of the printing and typesetting industry. Lorem Ipsum has been the industry's standard dummy text ever since the 1500s, when an unknown printer took a galley of type and scrambled it to make a type specimen book. It has survived not only five centuries, but also the leap into electronic typesetting, remaining essentially unchanged. It was popularised in the 1960s...

Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud ligi 30 000 ehk alla 75%. Ülejäänud rohkem kui 10 000 liiki ehk üle 25% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet. Nii on kindlaks tehtud, et neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud. Ohustatud...

Alates 2006. aastast saab Natura 2000 aladele jäävatele põllumajandusmaadele taotleda Eesti Maaelu arengukava raames makstavat toetust Toetuse eesmärk on maaomanikule osaliselt kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 27 eurot hektari kohta aastas [1] . Toetus lisandub teistele pindalapõhistele põllumajandustoetustele. Toetuse taotleja peab lisaks...

Toetust võib taotleda erametsaomanik, kelle metsaala on vähemalt 0,3 ha suurune ja kantud toetusõigusliku metsaalana EELISesse Natura 2000 aladel, aga ka väljaspool neid asuvate sihtkaitsevööndite erametsaomanikele makstakse maaelu arengukava (MAK) alusel looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks hüvitist. Toetusega hüvitatakse erametsa omanikule looduskaitseliste piirangute tõttu metsast...

Poollooduslike koosluste taastamiseks saab taotleda loodushoiutoetust Poolloodusliku koosluse taastamise eesmärgiks on Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamine. Toetatavad tegevused on pilliroo või võsa eemaldamine, puurinde liituvuse vähendamine, mätaste purustamine ning karjaaedade rajamine [1]. Toetust korraldab Keskkonnaamet ja seda makstakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud...

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse määrad sõltuvad elupaigatüübist ja selle majandamisviisist Poollooduslike koosluste ehk pärandniitude hooldamise toetuse eesmärk on suurendada hooldatavate alade pindala, parandada pärandkoosluste ja nendega seotud liikide seisundit, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust [1] . Toetust saab taotleda kaitstaval loodusobjektil...

Riik maksab looduse kaitseks ja säilitamiseks mitmeid toetusi ja kompensatsioone. Osa neist on tegevustoetused, osa kompenseerimised koosluste majandamata jätmise eest Looduse kaitsmiseks makstakse Eestis mitmeid toetusi ja kompensatsioone nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu (EL) vahenditest. On nii tegevustoetusi (nt poollooduslike koosluste hooldamise toetus), majandamata jätmise...

Eesti looduskaitse rahastus tuleb peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest Eesti looduskaitsevaldkonna rahastus tuleb peamiselt riigieelarvest ja erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Peamisteks rahastusallikateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF), Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja LIFE programm. Eesti on suutnud neid vahendeid efektiivselt...