Selle aasta soe ja rahulik septembriilm on toonud meile muu hulgas erakordselt sooja merevee, mida on näha ka viimastelt satelliidipiltidelt.

Keskkonnaagentuur jälgib iga-aastaselt Eesti pinnaveekogumite koondseisundit. Pinnaveekogumid jagunevad vooluvee- (jõed), seisuvee- (järved) ja rannikuveekogumiteks. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.

Kuni 11. oktoobrini on võimalik kandideerida Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) lühiajaliste kliimamõjurite inventuuri puudutava metoodikaaruande „2027 IPCC Methodology Report on Inventories for Short-lived Climate Forcers“ autoriks või toimetajaks.

Looduskaitsekuul "Püsiv ja muutuv Eesti looduses" kirjutas muutustest puisniitudel looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht Kaidi Silm.

Alanud põdrajahi hooaja eesmärk on hoida põtrade arvukust mõõdukal tasemel. Põtrade nagu ka teiste suurulukite küttimislimiit kehtestatakse maakondlike jahindusnõukogudes teaduspõhiste soovituste alusel.

2025. aasta kalaks on valitud salapärane ja sitke rändur – angerjas. Heidame pilgu angerja argipäevale ning avaneb võimalus elada kaasa ka tema kriitilisematele eluperioodidele.

1. augustil algava karujahi hooaja alguses annab Keskkonnaamet võimaluse 90 karu küttimiseks. Kuus küttimisluba jäetakse esialgu reservi, et suunata need hiljem vajadusel uutesse kahjustuskolletesse.

RMK looduskaitseosakonnale oli lõppenud 2024. aasta töine ja mitmekesine. Meeskonda lisandusid metsa- ja veeökoloogid. Lendoravad said liikumiskoridorid ja ebapärlikarbid oma filmi. Jätkusid tööd soode taastamisel ja jõgede vabastamisel.

Tänavune talv on olnud väga soe ja vesine, metsamehele tähendab see toimetamist väga keerulistes oludes. Külmaks ajaks planeeritud metsatööd pehme pinnasega metsades on tulnud kolida kuivematesse ja kõrgematesse paikadesse, mida tavaliselt lõigatakse märtsikuus. Ent kõrgemateski kohtades on metsaalune pehme ning ilma jälgi jätmata töid teha ei õnnestu.

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad läbi oma tegevuse Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.