Ligi 200 riiki saavutasid üksmeele sammudes, kuidas kaitsta ja taastada looduskeskkonda lähikümnenditel. Lepiti kokku taastada aastaks 2030 30% kahjustunud ökosüsteemidest kogu maailmas - nii maismaal kui ookeanides ning samaks ajaks võtta kaitse alla 30% ookeanidest ja 30% maismaast. Lisaks otsustati luua haavatavamate riikide pingutuste abistamiseks uus fond.
Maa-ameti andmetel tehti 2022. aasta novembris kinnisvaraturul 3562 ostu-müügitehingut, mida on kolmandik vähem kui aasta tagasi samal ajal ja 2 protsenti vähem kui eelnenud kuul.
Maa-amet alustab 2023. aastal kaks korda kuus toimuvat veebiseminaride sarja, mis keskendub ruumiandmete ja nende kasutusvõimaluste tutvustamisele.
Keskkonnaministeeriumi kliimaklippide ehk kliimateemaliste miniloengute sarjas selgitab Evelin Võigemast eluliste näidete abil kliimaprobleeme ning kliimapoliitika suundi. Minisarjaga soovitakse inimestele selgitada kliimamuutuse olemust ja tagajärgi.
Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et koha, ahvenat ja latikat saavad Eesti kalurid tuleval aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda tänavusest rohkem, rääbist aga vähem.
Eesti inimesed viskavad igal aastal ära 17 kg riideid inimese kohta, millest 14 kg jõuab otse prügikasti. Suure osa sellest saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidele, et riided uue omaniku leiaks.
Keskkonnaminister Madis Kallase kehtestatud uue aasta harrastuskalapüügi määrus toob kaasa mõned muudatused: veidi tõusevad mõnede kalastuskaartide tasud ning Umbusi jões ja Pärnu jões Sindi kärestiku vahetus läheduses on kalapüük keelatud.
Otsust, kas tuumaenergial võiks Eestis olla tulevikku, ei sünni enne järgmise aasta lõppu, sest enne on tarvis põhjalikult analüüsida paarikümmet küsimust. Kui kaugel see töö praegu on, tutvustab tuumaenergia töörühm täna avalikkusele.
Harjumaa Anija looduskaitseala uus kaitse-eeskiri ja kaitsekord aitavad senisest tõhusamalt hoida sealseid haruldasi liike. Selleks suureneb kaitsealuse maa pindala.
20. novembril lõppenud ÜRO kliimakonverentsi COP27 olulisimaks saavutuseks oli otsus luua fond, millest kliimamuutusele kõige haavatavamad riigid hakkavad tulevikus saama abi kliimakahjude hüvitamiseks.