Narva on keerulise minevikuga linn Eesti idapiiril, mille lähiajalugu on olnud tihedalt seotud suurtööstustega. Seetõttu on ka linna keskkonnaseisund üle elanud raskeid aegu.
Iga aasta 23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle liikmesriigid meteoroloogiapäeva. Sel päeval aastal 1950 jõustus WMO asutamise Konventsioon. Alates 1994. aastast tähistame ilmateenistuses meteoroloogiapäeva erialase konverentsiga.
Värskest 2023. aasta Keskkonnaagentuuri looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti pindalast (koos territoriaalmerega) on kaitse all 23,4 protsenti ning maismaal on kaitsealust territooriumi 19,8 protsenti. Ülevaatest saab lugeda veel sellest, et aastaga on Eestis lisandunud oluliselt kaitsealuste liikide püsielupaiku ning eelmisel aastal moodustati neli uut looduskaitseala.
2022. aastal läbiviidud töö eesmärk oli ajakohastada keskkonnaministri määrusega kinnitatud oluliste allika- ja karsitalade nimekirja, korrigeerida piire ning vajadusel täiendada nimekirja. Lisaks kontrollida ja kaardistada nimetatud alade piiridesse jäävad allikad, karstivormid ja karstijärvikud.
Eesti riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest. Nende väljaannete ja ülevaadetega esitatakse keskkonnaseisundit ja selle muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.
Kaugseireandmed koos masinõppe meetoditega pakuvad laialdasi võimalusi loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamisel.
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikustatud tänapäevase kõrgusmudeli alusel modelleeritud valglate ja vesikondade kaardikihid. Teadmine, kui suur ja milline on veekogude toiteala ehk valgla, on nende kaitseks, haldamiseks ja teaduslikuks uurimiseks ülioluline, sest valglast sõltub, kui palju vett veekogusse jõuab ja milline see vesi on.
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
Artiklikogumik "Kaugseire Eestis" on sari, mille eesmärk on anda ülevaade keskkonna kaugseire uurimissuundadest ja uuringutulemuste rakendustest Eestis.
Käesolev töö kaardistab tuuleenergeetika arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt nelja klassi. Töö annab suuniseid tööstuslike elektrituulikute asukoha valikuks. Töös käsitletakse Eesti maismaad ja siseveekogusid kuid ei käsitleta mereala.