Eesti looduskaitse rahastus tuleb peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest Eesti looduskaitsevaldkonna rahastus tuleb peamiselt riigieelarvest ja erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Peamisteks rahastusallikateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF), Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja LIFE programm. Eesti on suutnud neid vahendeid efektiivselt...

31.12.2024. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23,4% Kaitstavate alade pindala Eestis suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Selle tulemusena tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 11%-lt 17%-ni, jätkates seejärel tasapisi suurenemist. Oluliselt tõusis ka territoriaalmere kaitstavate alade pindala - kui 2000. aastate alguses...

Mis on Eesti looduskaitse arengukava? Looduskaitse arengukava (LAK) aastani 2020 võeti vastu 2012. aastal ning sellega määratleti loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. LAK-i peamised eesmärgid on loodushariduse edendamine, looduse mitmekesisuse hoidmine ja ökoloogilise võrgustiku toimivuse säilitamine ning loodusvarade kestlik kasutamine. Arengukava strateegilised eesmärgid on...

Looduskaitselised indikaatorid näitavad, kui edukad on olnud looduse kaitsmiseks ette võetud tegevused ning kui heas/halvas seisus on loodus. Nii nagu kraadiklaas näitab meile, kas meil on palavik või püsib temperatuur normi piires, näitab keskkonnaindikaator millises seisundis on meie kooslused, liigid ja keskkond laiemalt. Looduskaitsealased indikaatorid näitavad aga, kui edukad on olnud looduse...