Elupaik (biotoop, ökotoop) on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Euroopa Liidu loodusdirektiiv määratleb elupaigatüübid, mida tuleb Natura 2000 võrgustiku aladel kaitsta. Nende elupaigatüüpide käsitlused [1] on Jaanus Paal kohandanud Eesti oludele vastavaks, lähtudes enda koostatud Eesti kasvukohatüüpide...

Eesti ja Baltimaade esimene looduskaitseala loodi Artur Toomi eestvedamisel 1910. aastal Looduskaitse varane periood Eesti looduskaitse ajaloo algust on raske määratleda. Arvatakse, et looduslikke pühapaiku (näiteks hiisi, allikaid, kivisid) on Eestis austatud juba aastatuhandeid [1]. Säästva metsaraie põhimõtteid sätestas Eestis esimest korda 1664. aastal kehtima hakanud Rootsi metsaseadus. 1853...

Üldisi eesmärke on kaks –loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna kaitsmine Eesti Vabariigi põhiseadus paneb paika üldise kohustuse kasutada loodusvarasid kui rahvuslikku rikkust säästlikult. See nõue on looduskaitseliste eesmärkide aluseks. Otseselt reguleerib looduskaitse valdkonda looduskaitseseadus. Kuidas täpsemalt loodust kaitstakse, on kirjas väga paljudes valdkondlikes seadustes...

Eesti looduskaitse rahastus tuleb peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest Eesti looduskaitsevaldkonna rahastus tuleb peamiselt riigieelarvest ja erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Peamisteks rahastusallikateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF), Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja LIFE programm. Eesti on suutnud neid vahendeid efektiivselt...

Riik maksab looduse kaitseks ja säilitamiseks mitmeid toetusi ja kompensatsioone. Osa neist on tegevustoetused, osa kompenseerimised koosluste majandamata jätmise eest Looduse kaitsmiseks makstakse Eestis mitmeid toetusi ja kompensatsioone nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu (EL) vahenditest. On nii tegevustoetusi (nt poollooduslike koosluste hooldamise toetus), majandamata jätmise...

Tundliku loodusega paikades toimetamiseks on sageli vaja eriluba. Tegevus võib olla ka sootuks keelatud Veekogude rannad ja kaldad ning kaitstavad loodusobjektid (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad [1] ja kaitstavate liikide elupaigad [2]) hõlmavad üpris suure osa Eestist. Kaitsealuse loodusobjekti kaitsekorra määravad ära looduskaitseseadus ja enamasti ka kaitse-eeskiri...

Keskkonnajärelevalve on õigusaktides kehtestatud korra tagamine looduskeskkonna ja -varade kasutamises Keskkonnajärelevalve on õigusaktides kehtestatud korra tagamine looduskeskkonna ja -varade kasutamises. Sageli on tegemist ennetava kontrollimisega rikkumiste ärahoidmiseks või nende võimalikult varases staadiumis avastamiseks. Keskkonnajärelevalve eesmärk on ära hoida keskkonnakahju...

Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil paremini kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega HELETILDER. III kategooria kaitsealuse liigi paare pesitseb Eestis 150-200. See on minimaalse elujõulise populatsiooni piiri peal. Õnneks pole see liik mujal maailmas nii haruldane kui meil. Autor: Karl Adami Geneetiline mitmekesisus on pärilikkuseaine (geenide) mitmekesisus. Tavaliselt...

Pärismaiseid tõuge ja sorte kasvatatakse väiksema saagikuse tõttu vähem ning neid ohustab välja suremine Pärismaine tõug ehk põlistõug ja põline sort on kohalike tingimuste, kliima ja inimese aretustöö tagajärjel tekkinud loomatõug või taimesort. Neid nimetatakse ka aborigeenseteks tõugudeks ja sortideks. Kuna nad on aretatud just kohalikele oludele vastavalt ja on nendega kohanenud, siis on nad...

Põhja-Eesti klint on Eesti sümboliks Eesti on tuntud oma geoloogiliste vaatamisväärsuste poolest. Tõenäoliselt kõige armastatumad loodusmonumendid on Põhja-Eesti klint ehk Põhja-Eesti paekallas, Taevaskoda oma Devoni liivakivist kaldakaljudega, rändrahnud ning meteoriidikraatrid. Lisaks leidub veel teisigi märkimisväärseid geoloogilisi vaatamisväärsusi nagu Siluri klint Saare- ja Muhumaal...