IUCN määratleb ja kaardistab maailma looduskaitse tähtsamad probleemid ning töötab välja abinõud nende lahendamiseks või leevendamiseks Maailma Looduskaitse Liit (IUCN - The World Conservation Union) on 1948. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on looduskaitse ja loodusvarade ökoloogiliselt kestliku kasutamise edendamine. Liit ühendab nii riikide valitsusi, valitsusväliseid...

Eesti–Vene piiriveekogud nõuavad tihedat ja asjalikku koostööd Eesti on 1995. aastast liitunud Helsingis kolm aastat varem vastu võetud piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga. Konventsiooni eesmärk on kaitsta rahvusvahelisi järvi ja piiriveekogusid piiriülese keskkonnamõju ja -reostuse eest ning vähendada viimase mõju. Lisaks on leppe eesmärgiks veekogude...

Kalanduslepete eesmärgiks on koostöö kalavarude säästlikuks kasutamiseks ja ebaseadusliku püügiga võitlemiseks 1982. aastal vastu võetud ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) järgi on riikidel õigus kontrollida kalapüüki nende rannikuga piirnevates vetes. Konventsiooni alusel peavad riigid kalapüügiks üksteise vetes sõlmima omavahelisi kalanduskokkuleppeid [1]. Euroopa Liit (EL) on sõlminud üle 20...

Århusi konventsioon on keskkonnapoliitika ja keskkonnaõiguse oluline nurgakivi Århusi konventsioon reguleerib juurdepääsu keskkonnainfole, võimalust keskkonnaasjade otsustamises kaasa rääkida ja neis asjus kohtusse pöörduda. Konventsioon kuulub ÜRO konventsioonide hulka. Århusi konventsioon on keskkonnapoliitika ja keskkonnaõiguse oluline nurgakivi. See annab inimestele võimaluse...

Eestis on seitse HELCOM-i ala, mis katavad 24% Eesti territoriaalmerest Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (ka HELCOM-i konventsioon) on loodud Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni esimene versioon võeti vastu 1974. aastal ning see jõustus 1980. Eesti ühines selle konventsiooniga 1992. aastal. Hiljem tekkis vajadus leppe teksti muuta ning...

Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele Maailmas on palju merede kaitse kokkuleppeid. Eesti on neist mitmetega liitunud [1]. Lepingute eesmärk on reguleerida riikide koostööd merel, peamise rõhuga merereostuse vastu võitlemisele. Rahvusvahelistest konventsioonidest on olulisemad ÜRO ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) omad...

Kauplemine looduslike looma- ja taimeliikidega kujutab suurt ohtu liikide säilimisele CITES konventsioon reguleerib rahvusvahelist kaubandust loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega. Konventsiooni eesmärk on kaitsta hävimise eest just neid liike, kes on ohtu sattunud kauplemise tõttu. CITES konventsioon kirjutati alla Washingtonis 1973. aastal ning see jõustus kaks aastat hiljem...

Konventsiooni eesmärk on kaitsta vaalade asurkondi Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsiooni eesmärk on kaitsta vaalade asurkondi ja tagada vaalanduse jätkusuutlikkus. Konventsioon kirjutati alla ning see jõustus 1946. aastal Washingtonis. Eesti ühines sellega 2008. aastal. 2022. aastaks on konventsiooniga liitunud 88 riiki [1]. Konventsiooni rakendamiseks on loodud Rahvusvaheline...

AEWA leppe eesmärk on kaitsta rändavaid veelinde ning nende elupaiku kogu rändealal Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (AEWA) eesmärk on rahvusvaheliselt kaitsta rändavaid veelinde ning nende elupaiku kogu rändealal Aafrika-Euraasia arktiliste veelindude rändeteel. Lepet administreerib ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP). Lepe võeti vastu 1995. aastal Haagis ning avati alla kirjutamiseks...

Eestis on registreeritud 14 liiki nahkhiiri, kuid 2 neist on juhukülalised. Kõik Eesti nahkhiireliigid kuuluvad II kaitsekategooria nimistusse UNEP/EUROBATS on rahvusvaheline lepe Euroopa nahkhiirte populatsioonide kaitseks. Lepe sõlmiti 1995. aastal Bonni konventsiooni ehk looduslike loomapopulatsioonide rändeteede kaitse lepingu osana. Samal aastal moodustati ÜRO keskkonna ja teadusega seotud...