Kolmapäeval, 6. detsembril toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisa linnaserehes mitme osapoole koostöös mõttekoda “Ajaloolised hooned energiatõhususe tuules”.
Tänavuse jaheda kevadega on ka kuuse-kooreüraski lendlus jäänud hilja peale. Viimaste nädalate soojemad ilmad on aga nende arvu Riigimetsamajandamise keskuse ja Keskkonnaagentuuri seirepunktides suurendanud. Lendlus muutus aktiivsemaks 20. maist, kui üraskeid leiti juba peaaegu kõikidest seirepunktidest nii feromoonpüünistest kui ka koore alt. 27. maiks oli kuuse-kooreüraski arv feromoonpüünistes...
Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene.
Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene.
Lähestikku leitud luiged võisid surra linnugrippi Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene. Liivi Reinhold E, 16/05/2022 - 16:28
Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene.
Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene.
Lähestikku leitud luiged võisid surra linnugrippi Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene. Liivi Reinhold E, 16/05/2022 - 16:28
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lainetuse eest üsna hästi kaitstud madalaveelised lahed ja abajad. Jõgede lehtersuudmetest (1130) eristab neid mageda vee tunduvalt väiksem sissevool. Lahtede põhi on tavaliselt pehme – kaetud liiva või saviga, ja enamasti rikkalikult taimestunud. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiab sellistest lahtedest toitu palju eri liiki linde. Laiu madalaid lahtesid leidub...
Lammimetsad (uhtlammimetsad) katavad jõesängiga või vanajõgedega (sootidega) rööbiti kulgevaid 50–100 m laiusi kaldavalle. Tulvavesi liigub neist üleujutuse alguses hoogsalt üle, jättes settena maha kaasatoodud ainese kõige suuremad, raskemad osakesed. Ümbrusest veidi kõrgemad kaldavallid ongi ajapikku kuhjunud just tulvavee kantud setetest. Neil püsib tulvavesi lühemat aega kui madalamatel...