Laupäeval, 12. juulil 2025 kutsume loodushuvilisi kahele retkele kell 11.00 ja 15.00 Maidla-Iganõmme hoiuala botaaniliselt väärtuslikule puisniidule Raplamaal.
Talgutööde käigus eemaldame nõmmekoosluselt noored männid, et haruldane taimestik saaks alal kenasti kasvada. Talgud toimuvad 23.–25. augustil ja grupi suurus on kuni 13 inimest.
Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise...
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised käpaliste kasvukohana. Peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka Põhja-Eesti lavamaal levinud kuivad aruniidud on tasase või nõrgalt lainja pinnamoega. Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel...
Kanarbiku- ja kukemarjanõmmed sisemaal, eelkõige rannikulähedastel liivatasandikel. Taimestu sarnaneb ruskete luidete (2140) omaga, ent siin käsitletav elupaigatüüp ei paikne luidetel (või kui, siis vanematel, merest kaugematel). Needki nõmmed on enamasti küllaltki lagedad, puudest kasvavad kohati vaid mänd ja kadakas. Puhma-rohurindes on hariliku kukemarja kõrval oluline koht kanarbikul...
Kliimamuutuste vähendamiseks ja selle tagajärgedega hakkama saamiseks peame tegema mõningaid muudatusi oma elukorralduses. Kõigi osapoolte vajadustega arvestamiseks on kliimaseaduse loomisel käima lükatud üks Eesti seadusloome ajaloo suurimaid kaasamisprotsesse, kus saab kaasa rääkida iga Eestimaa inimene.