1. septembrist alustab tööd uue struktuuriga kliimaministeerium, mille juhtkonda kinnitati neli uut asekantslerit.

Kliimaministeerium teeb ettepaneku lisada maapõueseadusesse üleminekusäte, et viia 2001. aastast muutumatuna püsinud riigimaade kaevandamiseks kasutamise tasu järk-järgult kooskõlla maade muutunud väärtusega. Vähendamaks hinnatõususurvet lõpptarbijatele ning ettevõtluse kohanemiseks 2024. aastast hüppeliselt tõusva maa kasutustasuga, on üleminekuajaks kaheksa aastat.

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele määruse eelnõu, millega uuendati turbakaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Pikaajaliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks eemaldati kaevandamiseks sobivate alade hulgast ligi 125 000 hektarit soid.

Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas eelnõu, mille kohaselt suunab Kliimaministeerium 25 miljonit vee-ettevõtetele reoveepuhastite energiatõhususe parandamiseks.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.

Käesolevast aastast algava LIFE SIP WetEST projektiga parandatakse Lääne-Eesti vesikonna seisundit järgmise 9 aasta jooksul hõlmates laia teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni. Projekti maksumus on kokku 29,8 miljonit eurot, millest 60% rahastab Euroopa Komisjon ning 40% on Eesti riigi kaasfinantseering.

Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.

Kiviõli Keemiatööstus ja Keskkonnaamet jõudsid kohtuvälise kokkuleppeni, mille kohaselt Keemiatööstus investeerib lahendustesse, mis vähendavad põlevkiviõli tootmise keskkonnamõju ja annavad võimaluse toota soojust CO 2 heite vabalt. See aitab oluliselt vähendada tööstuse keskkonnamõju ehk muuta Kiviõlis õhk puhtamaks ning samas säilitada üle 500 töökoha Ida-Virumaal.

Kliimaministeerium plaanib kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja tootlikkuse kasvatamiseks toetada ettevõtteid enam kui 9 miljoni euroga. Toetuse esialgsed tingimused saadeti kooskõlastusringile, et saada tagasisidet nii ettevõtetelt kui ka teistelt ministeeriumitelt.