Roheüritused on vähese või puuduva keskkonnamõjuga üritused. Nende raames vähendatakse ürituse tarbeks kuluvaid loodusressursse nagu vesi, toit, energia ja jäätmed [1] . Rohelise mõtteviisi kaasamine ürituste korraldamisse sai alguse 1992. aasta Rio de Janeiro konverentsil, kui täheldati, et ka üritustel on negatiivsed mõjud. See koos Agenda 21 dokumendiga lõi aluse uuenduslikele ideedele ürituste...

Rohelises kontoris pööratakse tähelepanu töötajate keskkonnateadlikkusele ja selle edendamisele ning kontoriruumide üldisele keskkonna- ja tervisesõbralikkusele Keskkonnahoidliku ehk rohelise kontori eesmärk on organisatsiooni keskkonnamõju pidev jälgimine ja vähendamine, millega kaasneb kulude kokkuhoid, loodusressursside säästev kasutamine, jäätmetekke vähenemine ning töökeskkonna tervislikumaks...

Hange on kauba või teenuse ost lepingu alusel Keskkonnahoidlik riigihange (ehk KHRH, aga ka roheline -, keskkonnasõbralik -, jätkusuutlik hange; inglise keeles green public procurement ehk GPP) tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest...

Rubriigis rohelised algatused vaatame lähemalt, kuidas saab üks organisatsioon või ettevõte või tegelikult ka iga inimene vähendada oma tegevuse negatiivseid keskkonnamõjusid ning seeläbi panustada keskkonnaseisundi paranemisse ja kaitsta elurikkust. Rohelised hanked on nii avaliku kui ka erasektori võimas haldustööriist keskkonnasõbralikuma tarbimise suunas. Roheliste hangete abil antakse...

Säästev areng parandab inimeste elukvaliteeti kooksõlas keskkonna talumisvõimega Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning ka Eesti poliitikate üks tähtsamaid prioriteete. Säästva ehk jätkusuutliku arengu eesmärgiks on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada täisväärtuslik ühiskonnaelu praeguste ja järeltulevate põlvede jaoks. Seega...

Heas seisundis elurikkus tagab inimestele eluks vajalike looduse hüvede pakkumise Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja säilitada ja kaitsta meie hea elukeskkonna tagamiseks. Tervete ja sidusate ökosüsteemide hoidmine ja loodusressursside kestlik kasutamine aitavad vähendada inimtegevusest põhjustatud keskkonnasurvet ning leevendada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid. Seetõttu on...

Seente korjamist ja söömist hakati laiemalt tutvustama 19. sajandi lõpus Eestis on leitud üle 7000 seeneliigi. Söödavaid seeni esineb Eestis ligikaudu 400 liiki, mürgiseid aga ligikaudu 200 liiki [ 1 ]. Eestlane käib sügiseti ikka metsas, et saaks maiustada värsketest seentest tehtud kastmega ning soolata-marineerida-kuivatada seeni talveks. Ent vanasti tundsid eestlased seeni halvasti ning...

Tõenäoliselt ei ole haigust, mida taimedega ravitud ei oleks Taimi on haiguste raviks kasutatud juba aastatuhandeid. Rahvapärimusi lugedes ilmneb, et vanad eestlased tarvitasid ravimtaimi kõikvõimalike haiguste ja seisundite ravimisel. Taimede sisemisest väest loodeti abi nii alkoholismi, tedretähnide, ehmatuse, langetõve, luupainaja kui ka vähi ja rõugete korral [ 1]. Loodus oli tollal ainus...

Marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid ning erinevaid bioaktiivseid ühendeid, andes seejuures vähe energiat Marjule minek on hea põhjus minna loodusesse, hingata värsket õhku ja õppida tundma ümbritsevat - see on osa Eesti suvest ja sügisest. Marjuline hoiab elus sajandite, kui mitte aastatuhandete pikkust traditsiooni. Selts- või perekondlikule meelelahutusele lisab boonuse võimalus...

Seenel või marjalkäigud koos vanemate või vanavanematega on meist paljude lapsepõlve lahutamatu osa Korilus ehk andide ja tarbematerjali kogumine loodusest ilma seda ümber kujundamata oli koos küttimisega aastatuhandeid peamine elatusviis. Sealjuures ei ole loodusannid mitte ainult marjad, seened ja pähklid, vaid ravim- ja teised söödavad taimed. Ka kevadine vahtra- ja kasemahl, tulehakatuseks...