Täna, 7. september on rahvusvaheline puhta õhu päev. Päeva eesmärk on rõhutada õhukvaliteedi parandamise ja inimeste tervise kaitsmise vajadust.

Igal aastal kogume ettevõtetelt jäätmearuandluse infot. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) külastuskeskused kutsuvad kõiki huvilisi seenetarkust õppima. Septembris-oktoobris toimub üle Eesti seenenäituseid ja ühiseid seeneretki, kus metsaandide määramisel tulevad appi mükoloogid.

Alates 1. juulist saab veebilehel kalaluba.ee taotleda vähipüügiluba Jõevähi püük on lubatud vaid augustikuus ning üksnes kalastuskaardi alusel. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates sellest reedest, 1. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Liivi Reinhold K, 29/06/2022 - 08:03

Põhjapoolkera 2023. aasta suve ja mere pinnatemperatuuride andmed näitavad, et suvi oli kõige soojem mõõtmisajaloos. Arvutipõhised analüüsid põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma.

Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam.

Esmaspäeval, 4. septembril võetud veeproovid näitasid, et Kuressaare ühisveevärki toitvate puurkaevude vesi on saastunud. Tõllil asuvate puurkaevude veest leiti nii E.Coli kui ka coli-laadseid baktereid. Reostuse põhjuse väljaselgitamiseks tehakse põhjalikumad veeanalüüsid.

Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks.

Kliimaministeerium teeb ettepaneku lisada maapõueseadusesse üleminekusäte, et viia 2001. aastast muutumatuna püsinud riigimaade kaevandamiseks kasutamise tasu järk-järgult kooskõlla maade muutunud väärtusega. Vähendamaks hinnatõususurvet lõpptarbijatele ning ettevõtluse kohanemiseks 2024. aastast hüppeliselt tõusva maa kasutustasuga, on üleminekuajaks kaheksa aastat.

Rahvusvahelist kliimakonverentsi COP28 võib lugeda oodatust edukamaks - esmakordselt saavutati ülemaailmne üksmeel, et fossiilkütustest loobumine on vajalik ning nende kasutamisest eemaldutakse. Riikide ühist otsust kolmekordistada taastuvenergia võimekust ning kahekordistada energiatõhusust aastaks 2030 saab seejuures pidada saavutatud kokkuleppe nurgakiviks.