Eesti looduskaitse rahastus tuleb peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest Eesti looduskaitsevaldkonna rahastus tuleb peamiselt riigieelarvest ja erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Peamisteks rahastusallikateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF), Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja LIFE programm. Eesti on suutnud neid vahendeid efektiivselt...

Keskkonnaagentuur annab iga nelja-viie aasta tagant välja Eesti looduskaitse ülevaatlikke kogumikke. Esimene kogumik ilmus aastal 2007, järgmised aastatel 2011, 2015, 2020. Viimasest kogumikust on valminud ka ArcGIS kaardilugu. Kogumike eesmärgiks on anda ülevaade Eesti looduskaitse seisust ning kogumike ilmumise vahepeal toimunud muutustest, hinnata nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil...

Kultuuripärand võib olla samal ajal ka kaitstav loodusobjekt Looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele ka elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine. Looduskaitse õiguslikuks aluseks on looduskaitseseadus . Muinsuskaitse peamiseks eesmärgiks on kultuuripärandi...