Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et metsamaa moodustab jätkuvalt üle poole riigi pindalast. Viimase viie raiehooaja keskmiseks raiemahuks on 11,2 miljonit tihumeetrit.

Maikuuga sai läbi viimane meteoroloogiline kevadkuu ja aeg on teha ülevaade. Eesti keskmisena saabus klimaatiline kevad 20. aprillil, st et ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus on üle +5 °C.

Riikliku mullaseire eesmärgiks on füüsikaliste, bioloogiliste ja agrokeemiliste mullaparameetrite muutuste jälgimine põllumuldades, et hinnata muldade seisundit.

Palju räägitakse prügi sorteerimisest, aga olulisem probleem on, miks seda üldse tekib?

Valminud on 2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat, kus anname ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toome välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.

Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine.

Viimastel päevadel ja kuul on ilmunud mitmeid artikleid metsastatistika teemal. Olles mures võimaliku eksitava informatsiooni leviku pärast ning tasakaalustatuma arvamuse kujundamiseks soovime omalt poolt kommenteerida olulisemaid väiteid.

Täna ilmunud blogipostituses räägime sellest, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge kohe ja mugavalt ning teha keskkonnale ja endale kasulikumaid valikuid.

Täna avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma kuuenda hinnanguperioodi kokkuvõtva raporti „Sünteesiraport: kliimamuutused 2023“.

Igal aastal märtsis tähistame koos Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga (WMO) päeva, mil jõustus WMO asutamise konventsioon. Sellel aastal peame auväärset 150. aasta juubelit.