Linnas elupaiga leidnud metsloomad saavad hakkama ka inimese abita Linnades on inimese kõrvale elupaiga leidnud mitmed metsloomad – põhjuseks on toidu lihtne kättesaadavus ja looduslike vaenlaste puudumine. Õnneks Eestis karud prügikaste revideerimas ei käi (nii on neil kombeks teha näiteks Kanadas), küll aga meelitavad toidujäätmed kohale rebaseid ja teisi väiksemaid loomi. Siile ja oravaid või...

Loodus linnakeskkonnas Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas – see tõstab tuju ja pakub liikumisvõimalusi, lisaks parandavad puud õhukvaliteeti ning stabiliseerivad õhutemperatuuuri [1] . Omaette keskkond on linn, mis pakub võrreldes muu loodusega teistsuguseid ökonišše. Linnas näeme eelkõige liike, mis on kohastunud kasutama tehiskeskkonna eeliseid...

Koostöös SEI Tallinnaga on koostatud väljaanne Linna ökosüsteemiteenused Tallinna näitel Uuringu põhieesmärk on teada saada, milliseid ökosüsteemiteenuseid (peamiselt kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid) pakuvad Tallinna haljasalad (edaspidi ka rohealad) üldiselt, NATTOURS’i fookuses olevad alad ja elanike kodulähedased haljasalad. Uuringu tulemusi saab kasutada nii linna üldise arengu kui ka...

Lindudega ei juhtu mitte midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta Kas ja kuidas linde talveperioodil õigesti toita? Milline on lindudele sobiv toit? Kõigepealt tasub meeles pidada, et lindudega ei juhtu midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta. Nimelt on meil talvitavad linnud kohastunud Eesti kliimas ka talvel ise hakkama saama, kuid lisatoitmine aitab paljudel liikidel...

Mida teha, kui majas sätivad ennast sisse nahkhiired, kompostihunniku all maod ning aianurgas hakkab kerkima sipelgapesa? Elupaikade vähenemise ning inimasustuse laienemise tõttu satub linnadesse ja küladesse üha rohkem metsloomi. Lisaks meelitab väiksemaid metsloomi linnadesse lihtsalt kättesaadav toit. Ka suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakkavad iseseisvalt ringi liikuma, võib neid...