25. juunil teatas tähelepanelik inimene Keskkonnaametile, et vaatamata pesitsusrahule toimuvad Haanja looduspargis raietööd. Keskkonnaameti inspektorid peatasid seal raietegevuse samal päeval.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 3. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.
Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 96 isendit. See on ligikaudu 10% karude arvukusest ning lähedal aastasele juurdekasvule.
Looduskaitsekoerad võivad olla suureks abiks raskesti uuritavate liikide tegevusjälgede tuvastamiseks looduses. Keskkonnaamet korraldab koos partneritega praktilise seminari, mille käigus tutvustatakse lõhnakoerte kasutamise võimalusi liikide inventuuridel ja seiretööl.
Neljapäeval, 28. septembril kell 13 avatakse Iisakus Tärivere mäel lendorava teemaline õpperada. Veidi rohkem kui kilomeetri pikkuse raja äärde on paigaldatud üheksa loodushariduslikku infotahvlit, millel tutvustatakse lendorava bioloogiat, tema elupaika, levikut ja kaitset.
Tänavune suvi oli Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam.
Igal aastal kogume ettevõtetelt jäätmearuandluse infot. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Keskkonnaagentuur hindab igal aastal Eesti pinnaveekogumite seisundit ja koostab tulemustest ülevaate. Eesmärk on saavutada kõikide Eesti veekogumite vähemalt hea koondseisund, mis tähendab, et vee-elustik ja vee keemiline koostis on inimkoormuse poolt vähe mõjutatud.