Inimese heaoluks ei ole vaja ainult materiaalseid väärtusi, vaid ka tervist ning puhast ja meeldivat elukeskkonda Mets pakub inimestele mitmeid hüvesid, millest mõned (näiteks puidu hulk või korjatud seente, marjade ja ravimtaimede kogus) on kergesti mõõdetavad. Metsa väärtust puhkekohana on rahas aga raske mõõta . Inimese heaolu ei sõltu ainult materiaalsetest väärtustest, vaid ka tervisest ning...

Metsade elurikkuse säilimine ehk võime toimida ja hüvesid pakkuda ka ootamatute muutuste kiuste eeldab ajaloolist järjepidevust ning ruumilise sidususe tagamist Eesti metsades elab ligikaudu 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni [1] . Kõige rohkem on putukaid (hinnanguliselt ca 10 000), seeni on meil metsas 2000-2500 liiki ja ämblikulaadseid kuni 1000 liiki. Inimesele kõige nähtavamad metsaliigid on...

Jätkusuutlik metsandus aitab pikaajalises vaates säilitada või suurendada süsinikuvaru Mets talletab üldjuhul 20–100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks põllumaa ning mängib seepärast tähtsat rolli atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsa roll kliimamuutuste leevendamisel on oluline – mets toodab fotosünteesi käigus süsihappegaasist hapnikku, olles...

Tänapäeval nähakse metsas lisaks majandusliku hüvede pakkujale ka kultuurilise funktsiooni kandjat Eestlased on olnud metsaga seotud läbi kogu ajaloo ning see moodustab ka osa meie kultuurist. Soome-ugri rahvaste klassikalise pärinemisteooria järgi on ka eestlaste esivanemaid veetnud aastatuhandeid liikudes Uuralite metsavööndist Läänemere rannikule. Mets on olnud meie esivanemate loomulik...

Metsaga on kaetud üle poole (51%) Eesti maismaast Eestis esinevad loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad, salumetsad, lammimetsad, soostunud, soo- ja kõdusoometsad ning kadastikud. Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Suuremale osale Eestis elavatest ohustatud liikidest on koduks just vanad metsad. Eesti metsades...