Süstemaatiliselt hakati maailmas looduskaitsega tegelema alles pärast Teist maailmasõda. Inimene ilma looduseta hakkama ei saa. Looduseset saame kõik eluks vajaliku (vee, õhu, toidu, riided jm), samuti töötleb loodus ümber jääkained ning on vajalik ka inimese vaimseks heaoluks. Inimene on loodust kaitsnud juba aastatuhandeid: väikeste piiratud alade, mille eesmärk oli kas mõnele jumalusele...

Liigikaitse põhieesmärgiks on tagada kõikide looduslikult esinevate liikide soodne seisund Igal liigil on biosfääris oma roll. Tänu liikidele ja nende rollide rohkusele säilib üldine elurikkus. Paraku on aga väga paljud liigid sattunud kas inimtegevuse tagajärjel või muudel põhjustel ohtu või välja surnud. Praegu surevad liigid inimtegevuse tõttu välja 100–1000 korda kiiremini kui see toimuks...

Ilma kaitsealadeta oleks raske liikide ning koosluste säilimist tagada Klassikalise looduskaitse ülesanne on ohustatud liikide kaitse, aga ka koosluste ja elupaikade mitmekesisuse säilitamine, jahiulukitele, lindudele ning kaladele toitumis-, puhkamis- ja paljunemisalade loomine ning maastike, vee või mulla kaitse. Ilma kaitstavate aladeta on raske liikide ning koosluste säilimist tagada, kuna...

Piirangud on vajalikud, et tagada kalade ohutu ränne koelmualadele, kudeaegne rahu, alamõõduliste kalade kaitse ja säästa ohustatud liike Püügipiiranguid kehtestatakse selleks, et tagada kalavarudele hea seisund ning võimalikult head tingimused kudemiseks ehk järgmise põlvkonna moodustamiseks. Seega kehtestatakse piirangud selleks, et mitte häirida kudevaid ja alamõõdulisi kalu ja säästa ohustatud...