Eestis on 100 loodusdirektiivis nimetatud liiki ja 219 linnudirektiivis välja toodud haudelinnuliiki Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mis loodi Euroopa Liidu linnudirektiivi ( Bird Directive ) ning loodusdirektiivi ( the Habitats Directive ) alusel. Kui linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki Euroopa Liidus looduslikult elavaid linnuliike linnualade loomise kaudu, siis...

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, mille kaitse ja säilimise Eesti territooriumil peame tagama Natura 2000 üle-euroopaline kaitsealade võrgustik loodi Euroopa Liidu (EL-i) linnudirektiivi ning loodusdirektiivi alusel. Loodusdirektiivi I lisas on loetletud kaitset vajavad looduslikud elupaigatüübid. Erinevates paikades esinevad, kuid sarnastele elupaigatüübi tunnustele vastavad alad...

Eestis leidub hinnanguliselt enam kui 40 000 liiki Looduse süstemaatika aluseks on eeldus, et elusolendid moodustavad üksteisest suuremal või vähemal määral erinevaid üksusi – taksoneid. Keskne takson ehk süstemaatika põhiüksus on liik. Liik on kogum üksteisele teatud viisil sarnaseid organisme. Liigid on võimelised omavahel järglasi andma, kuid ei suuda üldjuhul järglasi anda teise liiki...

Suurem geneetiline varieeruvus võimaldab populatsioonil paremini kohaneda keskkonnas toimuvate muutustega HELETILDER. III kategooria kaitsealuse liigi paare pesitseb Eestis 150-200. See on minimaalse elujõulise populatsiooni piiri peal. Õnneks pole see liik mujal maailmas nii haruldane kui meil. Autor: Karl Adami Geneetiline mitmekesisus on pärilikkuseaine (geenide) mitmekesisus. Tavaliselt...

Vajadust bioloogilise ohutuse järgi teadvustati niipea, kui loodi esimene GMO Terminit bioloogiline ohutus (vahel ka bioohutus) kasutatakse eesti keeles mitmes tähenduses. Kitsama käsitluse järgi mõistetakse seda kui bioloogiliste organismide tekitatud haiguste, mürgituste või allergiate vältimist. Sellist käsitlust kasutatakse toiduohutuses [1] ning töötervishoius [2], aga ka labori eeskirjades...