Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad. Lõpliku hinnangu ja vajalikud leevendusmeetmed tuulepargi ehitamisel annab kohaspetsiifiline keskkonnamõjude hindamine. Äsja...
Valitsus otsustas täna pärast põhjalikke arutelusid saata metsanduse selle kümnendi arengukava eelnõu Riigikogusse. Keskkonnaminister Madis Kallas avaldas lootust, et Riigikogu praegune koosseis jõuab meie metsade tulevikku määrava arengukava veel enne valimisi heaks kiita.
Võhandu veetase ja vooluhulk tõotavad nädalavahetusel maratonil kiiret sõitu Järjekordne Võhandu maraton on juba sel laupäeval, 23. aprillil. Üle kahe tuhande veespordihuvilise saab taas oma jõu ja meelekindluse Eesti pikimal jõel proovile panna. Praegune veetase ja vooluhulk tõotavad kiiret sõitu ning ilm tuleb praeguse prognoosi järgi ilus. Keskkonnaagentuur on mitme… Merike Lipu T, 19/04/2022 -...
Lähinädalatel avaneb taas võimalus küsida toetust elektriautode ostuks. Uuendusena saab seekord toetusega soetada ka kastirattaid. Taotluste vastuvõtmise alguse kuulutab Keskkonnainvesteeringute Keskus välja lähiajal.
Laevanduse mõju merekeskkonnale ei piirdu vaid heitgaaside ja saasteainetega, selgub Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust. Laevad mõjutavad mereelustikku ka liigse müra ja tehisvalgusega ning nende sõitmisest tekkivate lainete ja hoovustega.
Värske kalastiku-uuring kinnitab, et Sindi paisu eemaldamine on Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkust hüppeliselt kasvatanud ning mitmed paisu tagant kadunud liigid on sinna tagasi tulnud. Jõesilmu ja vimma levikule keskendunud uurimus lubab ka järeldada, et rajatud kalapääsud ja kärestikud on hästi mõjunud kõigile teistelegi Pärnu jõestikus elavatele kalaliikidele.
Keskkonnaamet ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmeid aastaid vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu. Möödunud aastal panustas ligi 400 vabatahtlikku kalakaitsjat lisaks lõhejõgedele ka latika kaitsele Emajõel ja jõevähi turvamisele.
2017. aastal käivitunud Kroodi oja jääkreostuse likvideerimistööd on nüüdseks lõppenud. Maardu järvest Muuga lahte voolav Kroodi oja oli veel mõned aastad tagasi väga saastunud, sisaldades endas ohtlikke aineid alates naftajääkidest lõpetades tsingi, vase ja nikliühenditega ning oja kaldad olid reostunud arseeniga.
Keskkonnaministeerium lükkab ümber meedias leviva valeinfo, nagu oleks kavas survestada inimesi toetuse abil ahiküttest loobuma.
Euroopa jõgede taastamise ühing pakub programmis „Open rivers“ paisude ja paisjärvede omanikele toetust paisu likvideerimiseks ja kalade rändeteede avamiseks.