2019. a lõpu seisuga moodustasid elektrituulikud pisut üle poole taastuvelektri tootmisvõimsusest Tuul on taastuv loodusvara ja tuuleenergia ökosüsteemi teenus, mida inimkond on enda kasuks tööle pannud juba tuhandeid aastaid. Tuuleenergia laialdase kasutamise abil saab osaliselt vähendada vajadust fossiilsete kütuste põletamise järele ja sellest tulenevalt vähendada CO 2 heidet. Kuna tuuleenergia...

Võrreldes fossiilsete energiakandjatega biomassi kasutamisel täiendavat kogust süsinikdioksiidi atmosfääri ei emiteerita Bioenergiat saadakse orgaanilisest ainest tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamise teel. Enamus bioenergiast saadakse erinevate puitkütuste (puiduhake, pelletid, halupuud jt), vähem rohtse biomassi (hein, põhk, pilliroog), biogaasi, biodiisli või bioetanooli kasutamise...

Eesti jõed on võrdlemisi väikse hüdroenergilise potentsiaaliga ja sellest suur osa on juba kasutusel Hüdroelektrijaamas moondatakse jõe langeva või voolava vee liikumisenergia elektrivooluks. Hüdroenergiat peetakse n-ö roheliseks energiaks, sest sellega välditakse fossiilkütuste tarbimist ja vooluvesi ise on taastuv energiaallikas. Siiski on hürdoenergiaga seotud ka tõsised probleemid. Eelkõige on...

Eesti liikide nimekirja lisandub pidevalt uusi liike Eestisse levib järjest juurde loomulikul teel oma levikuala laiendavad liike. Seda kiirendab ülemaailmne kliimamuutus, mis mõjutab liikide levikut, arvukust ja omadusi kogu maailmas ja loob soodsad tingimused ka neile liikidele, kes seni Eestis hakkama ei ole saanud. 21. sajandi esimesel kümnendil nihkusid liikide areaalid keskmiselt 19,9 km...

Kui palju on muutunud imetajate fauna Eestis? Eestis teadaolevate imetajaliikide arv on alates Teise maailmasõja lõpust praeguseni suurenenud 30%, 46 liigilt 66 liigini. Selle muutuse põhjusi on palju. Esiteks, osa liike on siin ilmselt elanud ammu, aga neid pole varem avastatud. Teiseks, mõni liik on Eestisse sattunud küllaltki hilja, olgu siis iseseisvalt või inimese tooduna. Kolmandaks, uute...

Kuidas taimed ja loomad saavad eestikeelse nime? Kuigi nimel on teine tähendus kui nimetusel , ei tehta neil kõnekeeles enamasti vahet. Nimi antakse tegelikule olendile, näiteks koerale Pontu või tammele Viiralti tamm , nimetus on aga üldmõiste, nagu koer või tamm. Eestikeelsed olendinimetused on terminid, mida loovad või korrastavad terminikomisjonid, näiteks eestikeelsete linnunimede komisjon...

Liigikaitse põhieesmärgiks on tagada kõikide looduslikult esinevate liikide soodne seisund Igal liigil on biosfääris oma roll. Tänu liikidele ja nende rollide rohkusele säilib üldine elurikkus. Paraku on aga väga paljud liigid sattunud kas inimtegevuse tagajärjel või muudel põhjustel ohtu või välja surnud. Praegu surevad liigid inimtegevuse tõttu välja 100–1000 korda kiiremini kui see toimuks...

2025. aasta seisuga on Eestis kaitse all 570 liiki Kaitsealused liigid lähtudes nende ohustatusest on looduskaitseseaduse alusel jaotatud kolme kaitsekategooriasse. I kaitsekategooria liigid on suures hävimisohus ning nende elupaiga või kasvukoha täpseid andmeid massiteabevahendeis ei avalikustata. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks kõik Eesti kotkaliigid , must-toonekurg , niidurüdi...

Eestis on 100 loodusdirektiivis nimetatud liiki ja 219 linnudirektiivis välja toodud haudelinnuliiki Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mis loodi Euroopa Liidu linnudirektiivi ( Bird Directive ) ning loodusdirektiivi ( the Habitats Directive ) alusel. Kui linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki Euroopa Liidus looduslikult elavaid linnuliike linnualade loomise kaudu, siis...

Ainuüksi ohustatud liigi kaitse alla võtmisest ei hakka tema arvukus tõusma. Vaja on ka kaitsekorralduslikke tegevusi Liigikaitse tõhusust näitab punane nimestik, millest saame teada, millistel liikidel läheb halvasti ja milliste seisund on paranenud. Edulugude näited Sookurg oli 1988. aasta andmetel Eestis haruldane. Täna on ta aga punase nimestiku kategoorias „soodsas seisundis“. Arvukuse...