Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi Kuna pärandniidud on tekkinud inimese kaasabil, on neil ka suur kultuurilooline ning esteetiline väärtus. Kui inimene neid kooslusi enam ei hoolda, kasvavad nad kinni. Niitudel võtavad võimust kadakad, pilliroog, puud või võsa ning kogu suur elurikkus kaob. Alates 2001. aastast on riik toetanud erinevate...
Suur osa Eesti punasesse nimestikku kuuluvatest liikidest on seotud poollooduslike kooslustega Pärandniidud on erakordselt suure liigilise mitmekesisusega. Nad on oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Laelatu puisniidult on leitud 1 m 2 peal kasvamas 76 taimeliiki [1] – see on liigirikkuselt üks esimesi taimekooslusi kogu maailmas. Ka kuivadel ja õhukese mullakihiga loopealsetel esineb...
Artiklid Eesti puisniit on maailma taimerikkamaid paiku (Novaator.err.ee, 20.03.2012) Kärevere elurikkad lamminiidud (Eesti Loodus 8/2013, lk 53-55) Kas Struuga pärandmaastikku saab veel päästa? (Eesti Loodus 9/2007) Kiiret taastamist vajab 6000 ha Eesti loopealseid (Eesti Loodus 9/2011) Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? (Eesti Loodus 7/2004) Niidutüübid Alvarid Alvarid Lamminiidud...
Pärandkoosluste kadumise peapõhjus oli käsitsitöö hülgamine ja intensiivne põllumajandus Pärandniite ehk poollooduslike kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks. Mõlemad nimetused viitavad tihedale seosele inimesega ja sellele, et me oleme need kooslused saanud pärandusena oma esivanematelt. Poollooduslikud kooslused on tekkinud inimese kaasabil, pikaajalise ja püsiva loodussõbraliku majandamise...
Artiklid Eesti pinnaveekogude tulevik (Eesti Loodus 10/2007) Harju lavamaa tundlikud karstialad (Eesti Loodus 5/2008) Kui looklevad on Eesti jõed? (Eesti Loodus 6-7/2012) Kuidas elab Saadjärv (Eesti Loodus 7/2008) Kurtna järvestik – loodusväärtus inimmõju kütkeis (Eesti Loodus 4/2013, lk 22-27) Meie rannajärved, kiiresti muutuv loodusrikkus (Eesti Loodus 11/2012) Nähtamatu mitmekesisus...
Läänemere noore geoloogilise vanuse tõttu ei ole siin jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Läänemeres segunevad tüüpilised magevee- ja merekeskkonna tingimused, seega leidub siin nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organisme. Nende iseäralike tingimuste tõttu on liikide arv Läänemeres väiksem kui tüüpilise soolsusega meres. Paljud siinsed liigid elavad pideva soolsusest ja temperatuurist...
Tänaste mageveevormide ränne Eesti vetesse algas ligikaudu 2500 aastat tagasi Läänemeri on geoloogilises mõttes väga noor veekogu. Läänemere teke on seotud jääaja lõpus aset leidnud kliima soojenemisega, mille tõttu siinset ala katnud ulatuslik jääkilp kiiresti sulas. Läänemeri sündis mandrijää sulaveest. Algul vabanes taanduvate jääliustike serva ees ala, kuhu kogunes sulavesi ja hakkasid tekkima...
Läänemere seisundi pärast tunnevad muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. Kuna Läänemere võime tasandada inimtegevustest ja muudest teguritest tulenevaid negatiivseid survetegureid on üsna piiratud, tunnevad Läänemere keskkonnaseisundi pärast muret kõik Läänemere ääres elavad rahvad. Seetõttu on Läänemeri juba pikemat aega keskkonnakaitselisest aspektist üks intensiivsema rahvusvahelise...
Suurimaks probleemiks Läänemeres on inimtekkeline eutrofeerumine ehk rikastumine toitainetega Läänemeri on üks maailmas kõige tugevama inimmõju all olev meri. Läänemere valgalal (alal, millelt voolab merre vesi), mis on neli korda suurem kui meri ise, elab kokku üle 85 miljoni inimese. Seetõttu on reostuskoormus merele küllaltki suur. Võttes arvesse Läänemere geomorfoloogilisi iseärasusi (nt...
Artiklid Analüüs: Läänemeri vajab paremat kaitset (ELF, 4.11.2016) Suur võit Läänemere keskkonnale: laevadelt reovee merre laskmine keelatakse (ELF, 26.04.2016) Laevateede parem planeerimine säästab keskkonda (Novaator.err.ee, 11.03.2014) Läänemeremaad pole mere päästmiseks piisavalt teinud (Novaator.err.ee, 24.07.2013) Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused (Eesti Loodus 7/2009) Läänemere...