Euroopa Liidus (EL) ja mujalgi maailmas on riigid seadnud eesmärgiks ökosüsteemide paiknemise, seisundi ning nende pakutavate hüvede kaardistamise ja looduse hüvede majandusliku ning sotsiaalse väärtuse hindamise. Eesmärgiks on looduse väärtuste integreerimine majandusarvestusse, ruumiplaneerimisse ja erinevatesse otsustusprotsessidesse. Lisaks aga on väga oluline hüvede väärtuse, sh võimalusel...

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.

Eesti veemajanduses on Euroopa Liidu (EL) toetused oluliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025. aastaks välja selgitama, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada. Eelseisvaks tööks pakub tehnilist tuge Euroopa...

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas rahastada Tallinna sadama, Eesti Energia, Utilitase ja Derivaat NH3 rohevesiniku projekte 40,5 miljoni euro ulatuses. Kolm ettevõtet plaanivad koos partneritega rohevesiniku kasutusele võtta transpordisektoris ning üks keemiatööstuses.

RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses.

Eesti veemajanduse sektor seisab silmitsi olukorraga, kus Euroopa Liidu (EL) toetused on drastiliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025. aastaks välja selgitama, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada. Eelseisvaks...

Kliimaseaduse ettevalmistamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi nõustav kliimanõukogu valis eilsel koosolekul liikmete ettepanekul nõukogu uueks juhiks Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja, asejuhina jätkab ökoloog ja loodusteadlane, Tartu Ülikooli professor Aveliina Helm.

Sel aastal pannakse riigimetsas kasvama ligi 24 ja erametsas 17 miljonit puud. Puude istutamine ja metsa pärastine hooldus tagab tulevikus üldjuhul kvaliteetsema puidu kui looduslikult taastuv mets.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Rahvusvahelist kliimakonverentsi COP28 võib lugeda oodatust edukamaks - esmakordselt saavutati ülemaailmne üksmeel, et fossiilkütustest loobumine on vajalik ning nende kasutamisest eemaldutakse. Riikide ühist otsust kolmekordistada taastuvenergia võimekust ning kahekordistada energiatõhusust aastaks 2030 saab seejuures pidada saavutatud kokkuleppe nurgakiviks.