Täna, 21.09, anti start kliimaseaduse väljatöötamisele, mis aastast 2025 annab raami kogu Eesti seadusloomele ning aitab tulevikus muuta väiksema keskkonnajälje ja kliimasõbraliku majanduse Eesti konkurentsieeliseks.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Kaalukas rahvusvaheline keskkonnasündmus on seekord Tallinnas Täna, 30. juunil leiab Tallinnas Kultuurikatlas aset kaalukas rahvusvaheline keskkonnasündmus, ÜRO veekonventsiooni 30. aastapäeva tähistamine, kus tuuakse välja kolme aastakümne edusammud. AGNES AASLAID N, 30/06/2022 - 06:34
Virumaa veekogude seisundi parandamisele keskenduva projekti LIFE IP CleanEST raames eemaldati Alajõelt probleemne Tamme pais (PAIS010770). Likvideerimistöid teostas OÜ Nivoo. Projekti meeskonnaga tegid head koostööd ka Tammeveski kinnistu maaomanikud, kelle meelsus oli jõeökosüsteemi hea seisundi tagamise poolt.
Millised on mullas toimuvad muutused, kuidas need peegeldavad keskkonnas toimuvat ning mil määral on muld inimtegevusest mõjutatud? Vastused saab Keskkonnaagentuuri koordineeritud mullaseire tulemustest.
Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni. Tuumajaama rajamise otsust veel ei ole, selle otsuse langetab Riigikogu ja teadmistepõhise otsuse langetamiseks on Kliimaministeeriumi eestvõttel tegutsev tuumaenergia töörühm tellinud mitmeid analüüse.
KIK rahastas ligi 360 000 euroga 35 projekti, mis suurendavad 1.-12. klasside õpilaste teadlikkust rohetehnoloogiast. Projektid aitavad tutvustada õpilastele ja kooliperele rohetehnoloogia valdkonda, selle seost kliimamuutustega ning panustavad ka keskkonnahoidu.
Tänasest, 18. septembrist saab KIKist taotleda toetust erinevatele metsandusalastele tegevustele keskkonnaprogrammi metsanduse programmist. Toetuse summa ühele projektile on kuni 180 000 eurot.
Vähipopulatsioonide turgutamiseks asustab Keskkonnaamet ümber 5500 jõevähki. Septembris ja oktoobris viiakse jõevähid ümber vähikatku tõttu tühjaks jäänud või seni vähkide poolt asustamata veekogudesse Pärnumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Võrumaal ja Saaremaal.
Igal aastal korraldab Keskkonnaamet selguseta päritolu jäätmete koristamist reformimata riigimaalt. Tänavu koristatakse prügist kokku viis maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal. Jäätmete koristamiseks ja ringlusesse suunamiseks või kõrvaldamiseks on Keskkonnaameti eelarves 30 tuhat eurot.