Muutusid alammõõdud haugile ja ahvenale
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on lubatud suurema alammõõduga püüda nii haugi kui ahvenat.
Muutuv kliima tekitab linnades järjest enam muresid: sagenevad paduvihmad ja üleujutused muudavad tänavad läbimatuks ning tekitavad varalist kahju, samas kui kuumal suveajal kütab 50-kraadine asfaldipind linnaruumi. Üha rohkem on piirkondi, kus suviti on mure joogivee nappusega, tormide ajal ei pea vastu sajuvee- ja kanalisatsioonisüsteemid.
Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse…
Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.
Muutused jäätmekäitluses on vajalikud jäätmete ringlusse võtmiseks Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse… Andri Küüts R, 29/04/2022 - 12:04
Muutused jäätmekäitluses on vajalikud jäätmete ringlusse võtmiseks Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse… Andri Küüts R, 29/04/2022 - 12:04
Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.
Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.
Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.