Keskkonnaportaalis ilmus uus, 2021. aasta välisõhu kvaliteedi seire tulemusi kokkuvõttev video.

XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" avapäev „100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret“ tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede laiematest kasutusvõimalustest. 

Selle aasta juulis pani Keskkonnaagentuur kokku aruande suurulukite seisundi kohta Eestis. Ülevaatest saab teada, millised on loomade arvukused, pikemaajalised trendid ja muutused. Analüüsitud on ka võimalikke põhjuseid ulukiasurkondades toimuva selgitamiseks. Enamuse ulukiliikide olukord on Eestis hea ning asurkonnad on tugevad ja elujõulised. Karude arvukus on viimasel kümnendil jõudsalt...

Seoses kuuma ilma jätkumisega on kuumahoiatus kerkinud 2. tasemele. 2. taseme kuumahoiatuse kriteerium on järgmine: „Maksimaalne õhutemperatuur ≥ 30 °C kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur ≥ 25 °C kolme ja enama ööpäeva vältel".

Teadmaks, kuidas Eesti loodusel läheb, kogub Keskkonnaagentuur igal aastal andmeid paljude taime- ja loomaliikide kohta. Andmete kogumisel on abiks nii liigieksperdid kui teadlased ning aasta-aastalt muutub järjest tähtsamaks vabatahtlike osalus seiretöödel.

Teos tõestab ilmekalt meie väikese kodumaa looduse suurt mitmekesisust. Rekordid on kokku kogutud autori poolt seitsme ja poole aasta jooksul alates 2014. aasta kevadest, kuni 2021 aasta jõuludeni.

Eesti ja Läti piiriülesed põhjaveekogumid on heas seisus ning inimtegevus neile olulist mõju ei avalda. Septembris lõppeb Eesti ja Läti vaheline projekt „WaterAct“, mille tulemusena hakatakse ka edaspidi Eesti ja Läti ühiseid põhjaveekogumeid koos hindama.

Täna on ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt ellu kutsutud ülemaailmne puhta õhu päev. Puhas õhk on elu alus ja nii on tänasel päeval paslik mõelda, kuidas muuta oma igapäevelu nii, et õhusaastet tekiks vähem.

Muutused jäätmekäitluses on vajalikud jäätmete ringlusse võtmiseks Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse… Andri Küüts R, 29/04/2022 - 12:04

Avaldasime Keskkonnaportaali keskkonnaseire lehel mullaseire tulemusi tutvustava video, kus räägime kuidas ja miks muutusi mullas jälgitakse ning mida igaüks saab teha, et vältida mullastiku kvaliteedi langust. Vastused saab ka küsimustele, milline on Eesti mullastik ja milliseid näidikuid üldse vaadeldakse.