Metsanduse selle kümnendi arengukava läks teadlaste esitatud ettepanekutega kooskõlastusringile. Lisaks kinnitas keskkonnaminister arengukava keskkonna- ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamise aruande.
Sel aastal jõuab RMK taastamistöödega lõpusirgele kuues soos ja ühel endisel turbakaevandusalal. Suurim taastatav ala on tänavu Alutaguse rahvuspargis, kokku 1320 hektarit.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kooliõpilaste videokonkurss mini Negavatt otsis sel aastal ideid ületarbimise vähendamiseks. Nooremas vanusekategoorias saavutasid esikoha Hageri noortekeskuse ja vanemas vanusekategoorias Sadala kooli õpilased. Kokku saabus konkursile 75 leidlikku videot üle Eesti.
Keskkonnaagentuuris kohtusid avaliku- ja erasektori esindajad, et ühise laua taga arutada keskkonnahoidlike riigihangete temaatikat.
Ligi kahe aasta jooksul ei ole Kanakülla jõe kaldale ehituskeeluvööndisse ebaseaduslikult rajatud puhkekompleksi omanik seaduse rikkumist lõpetanud. Hoolimata Keskkonnaameti korduvatest märgukirjadest, kontrollkäikudest, silmast silma kohtumisel antud selgitustest ja korduvalt määratud sunnirahadest ei ole omanik ebaseaduslikke hooneid likvideerinud ning jätkab nende väljaüürimist. Viimase sammuna...
2022. aasta sügis oli normist pisut soojem ja päikesepaistetki jagus normist pisut enam. Sademeid oli normist vähem ja sügis oli läbi aastate üks kuivemaid.
2022. aasta sügisel korraldatud elanikkonna veebiküsitlusest selgus, et vähemalt 16-aastasest Eesti elanikkonnast 44% teab ja 32% kasutab Maa-ameti kaardirakendust.
Aastatel 2000 − 2017 kahekordistus Eestis jäätmete teke 11,6 miljonilt tonnilt 25,2 miljonile tonnile. Selle ühe põhjusena võib välja tuua põlevkivitööstuse jäätmete mahu suurenemise. Teiseks paistab silma kodumajapidamises tekkivate jäätmete hulga järjekindel kasv.
Neli aastat tagasi alguse saanud suur jääkreostuse likvideerimise projekt Purtse jõe valgalas jõudis lõpule. Järgmisena soovib Keskkonnaministeerium korrastada Kiviõli kraavi ja Erra jõe 2,7 km pikkuse lõigu.
Valitsus otsustas toetada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust, mis näeb ette, et aastaks 2030 vajab taastamist ja parandamist 30% halvas seisus olevate looduskaitsealuste liikide ja elupaikade levikualadest.