See elupaigatüüp hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva soota allikaid, mis on olulised elupaigad mitmetele haruldastesse liikidesse kuuluvatele loomadele ja taimedele. Allikad ja allikasood paiknevad seal, kus põhjavesi voolab või igritseb maapinnale – nõlvade ning veerude jalamil või veekogude kalda-alal. Eestis teatakse olevat umbes 3000 allikat, neist enamik on väikesed (vooluhulk alla...

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad. Lääne-mõõkrohi, sageli koos raudtarnaga, on paiguti levinud nii lubjarohke põhjaveega madalsoodes kui ka toiterikka mullaga soostuvatel niitudel. Hõlmab rohketoitelise madalsoo kasvukohatüüpi ja rohketoitelise soostuva niidu kasvukohatüüpi.

See elupaigatüüp hõlmab allikaid, kus moodustub nõrglubi – poorne, peamiselt kaltsiumkarbonaadist koosnev sete. Nõrglubi ladestub, kui kaltsiumirikas (tavakeeli kare) põhjavesi immitseb maapinnale ja aurustub. Aurumata jäänud vesi valgub taimede vahele ja mulla ülakihtidesse, nii kujunevad nendegi allikate ümber allikasood: nõrglubjalasundit katab hästi lagunenud turvasmuld. Oru veerudel on...

Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub lubjalembeseid liike, teiste seas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka...

Niisuguseid paljandeid leidub Põhja-Eesti pankrannikul (klindil) – seal, kus tormilained ei küüni tavaliselt paeseinani (siit erinevus elupaigatüübist 1230), ent ka Soome lahte suubuvate jõgede – Keila, Jägala, Valgejõe, Narva jt. – kanjonorgudes ning Lääne-Eesti klindi sisemaale jäävatel paekõvikutel – Kirblas ja Saleveres. Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 4111. Paekivitaimestu kasvukohatüüp.

See elupaigatüüp hõlmab devoni liivakivi paljandeid Lõuna- ja Kagu-Eestis ürgorgude järskudel veerudel Ahja, Võhandu ja Piusa jõe kallastel, aga ka Kallastel Peipsi järve kaldal. Liivakivipaljandeid leidub samuti Põhja-Eesti pankrannikul ehk klindil, kus avanevad ordoviitsiumi liivakivi lademed. Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 4112. Liivakivitaimestu kasvukohatüüp.

Plaatloodusid eristame lubjakivide avamusaladel, kus väga õhuke mullakiht katab paekivi vaid osaliselt. Sellest tulenevalt pole ka taimestu täielikult välja kujunenud ning loopealsetele (6280) omased taimed kasvavad laiguti. See on äärmiselt kuiv kasvukoht, kuid ajuti, eelkõige kevaditi, võivad lohud siiski täituda veega. Lohkudes ning paepragudes võib ka mullakiht olla tüsedam. Plaatloodusid...

Kõige rohkem on Eestis põhjavee uuristatud koopaid: neid leidub rohkesti Põhja-Eesti paekaldas ja sellesse lõikunud sügavates orgudes, samuti Lõuna-Eesti liivakiviseintes – Tilleorus, Suur- ja Väike-Taevaskojas, Võhandu ja Piusa orus, Koorkülas, Helmes jm. Lainete ja paguvee toimel tekkinud koopaid näeb Peipsi ja Võrtsjärve kalda liivakivipankades ning Põhja- ja Lääne-Eesti paepankades. Rohkesti...

Kanarbiku- ja kukemarjanõmmed sisemaal, eelkõige rannikulähedastel liivatasandikel. Taimestu sarnaneb ruskete luidete (2140) omaga, ent siin käsitletav elupaigatüüp ei paikne luidetel (või kui, siis vanematel, merest kaugematel). Needki nõmmed on enamasti küllaltki lagedad, puudest kasvavad kohati vaid mänd ja kadakas. Puhma-rohurindes on hariliku kukemarja kõrval oluline koht kanarbikul...