Veeseadus määratleb veekogude kaldal veekaitsevööndi, looduskaitseseadus aga ehituskeelu- ja piiranguvööndi Siseveekogud on loodusrikkus, mis on olulised väärtuslike elupaikadena, loomade liikumisteedena, aga ka puhkevõimaluste ja veekeskkonna kaitse tagamiseks. Veekogude loodusliku seisundi ja mitmekesisuse säilimiseks on kehtestatud õigusaktidega inimtegevusele erinevad nõuded. Veekogude...

Peipsi järve taimestik ja loomastik on liigirikkad Peipsi-Pihkva järv on üks Euroopa suuremaid järvi. Järve pindala on u 3543 km 2, pikkus u 135 km, laius 48 km, keskmine sügavus 8 ja suurim sügavus 17,6m [1]. Järv jaguneb Peipsi järveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks. Peipsi-Pihkva järve vesikond hõlmab 47 802 km 2 – see on suurem kui Eesti territoorium, sest suur osa valgalast asub ka Venemaa...

Võrtsjärve elustik on üsna liigirikas - siit on leitud 35 liiki kalu Võrtsjärv on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on u 270 km 2, pikkus u 35 km ja laius põhjaosas 15 km, keskmine sügavus 2,8 m ja suurim sügavus 6,0 m. Võrtsjärve valgala hõlmab 3366 km 2 [1]. Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu...

Võõrliike leidub inimtekkelistes elupaikades suuremal määral kui looduslikes elupaikades Inimtekkelistes elupaikades leidub väga erinevaid liike alates jäätmaade ja prahipaikade esimestest asukatest, kellest suurt osa peetakse umbrohtudeks (nt võilill, teeleht), kuni parkidesse ja arboreetumitesse istutatud eksootiliste taimedeni. Inimtekkelisi maismaaelupaiku võib suures plaanis jaotada kaheks...