31.12.2024. seisuga on summaarselt koos maa- ja veealaga Eesti pindalast kaitse all 23,4% Kaitstavate alade pindala Eestis suurenes oluliselt 2004. aastal, kui moodustati Natura 2000 võrgustik. Selle tulemusena tõusis kaitstavate alade osakaal maismaast 11%-lt 17%-ni, jätkates seejärel tasapisi suurenemist. Oluliselt tõusis ka territoriaalmere kaitstavate alade pindala - kui 2000. aastate alguses...

Looduses liikudes suhtu ümbritsevasse austusega, mõista ja väärtusta mitmekesisust Igaüheõigus sõnastab inimese õigused ja kohustused looduses liikudes. Põhjamaades tugineb see õigus ajalooliselt väljakujunenud tavadele ning sageli pole see seadusesse kirja pandud, vaid põhineb austusel ja usaldusel. Eestis on looduses liikumise õigused ja kohustused kirjas keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, aga...

Mööda rada on lihtsam liikuda nii inimesel kui loomal. Rajad ühendavad inimesi, loomi ja paiku. Sõnade „matkarada“ ja „loodusrada“ tähenduse, erinevuste ja sarnasuste kohta selgitus puudub. Ju pole selleks siis vajadust olnud. Eesti Matkaliidu „Matkaseletussõnastik“ kirjutab, et matkarada on „looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud matkatee või looduse...

Kaevandamisel tekkinud maastik ei pruugi enam sobida seal varem eksisteerinud liikidele; samas võib see olla sobilik uutele liikidele Kaevandused jagunevad pealtmaakaevandusteks ehk karjäärideks ja allmaakaevandusteks. Kaevandamise käigus võetakse maapõuest maavara selle kasutamise eesmärgil, pärast kaevandamise lõppu ala korrastatakse [1]. Karjäärides kaevandatakse näiteks liiva, kruusa...

Mis on taastuvenergia? 2050. aastaks peaks Euroopast saama kliimaneutraalne kontinent. Selle täitmiseks peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid ka energeetikas lõpetama fossiilkütuste tootmise ja tarbimise ning panustama rohkem taastuvenergiasse. Taastuvenergia on ressurss (nt päikese- või tuule-, kuid ka maasoojus- või lainete energia), mida kasutatakse järjepidevalt või mis taastub erinevate...

Elurikkust toetav ruumiline planeerimine Ökosüsteemid pakuvad inimestele erinevaid teenuseid, varustades meid näiteks toidu, puhta õhu, vee ning meeldiva ja tervisliku keskkonnaga. Erinevates paikades ökosüsteemiteenuste pakkumise ulatus varieerub. Koondumisaladel ehk n-ö kuumades punktides on ökosüsteemiteenuste pakkumise potentsiaal ja/või tundlikkus häiringute suhtes kõrge ning need paigad...

Loodus linnakeskkonnas Inimesel on loomulik vajadus viibida rohelusest ja elurikkusest ümbritsetud keskkonnas – see tõstab tuju ja pakub liikumisvõimalusi, lisaks parandavad puud õhukvaliteeti ning stabiliseerivad õhutemperatuuuri [1] . Omaette keskkond on linn, mis pakub võrreldes muu loodusega teistsuguseid ökonišše. Linnas näeme eelkõige liike, mis on kohastunud kasutama tehiskeskkonna eeliseid...

Uute hoonete või muu taristu rajamisel peab elusloodus tavaliselt taganema: elupaigad võivad hävineda ja rohevõrgustikud killustuda Elurikkuse säilitamiseks peab vältima uusasumite kavandamist rohevõrgustiku aladele ja nende vahetusse naabrusse. Samal ajal võib niisugustes kohtades olla suur kinnisvaraarendajate surve. Ümbritsev elurikas keskkond toetab inimeste füüsilist ja vaimset tervist, aitab...