START! Kasuta loodusvaatluste äppi ja võida öö Alutaguse karuvarjes kahele! Keskkonnaagentuur ja Natourest kutsuvad kõiki üles märkama looduses erinevaid liike ja oma vaatlusi uude loodusvaatluste nutirakendusse (LVA) kirja panema! Auhinnamängus osalemiseks tuleb äpis teha perioodil 16. maist kuni 16. juunini vähemalt 10 vaatlust. Iga järgneva kümne vaatluse tegemine… Innar Kaldlaur E, 16/05/2022...

Kliimaministri teadusnõunikuna asub tööle bioloog ja looduskaitseteadlane, professor Aveliina Helm.

Maa-ameti koostatud maavarade koondbilansi andmetel kaevandati Eestis 2022. aastal kadusid arvestamata 10,7 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 16% suurem kui 2021. aastal, kuid 14% väiksem kui 2017-2021 aastatel keskmiselt. Põlevkivi oli jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.

Mai lõpus avastati, et Hiiumaal Õngu rabas on loodushoiutööde tegemise käigus raiutud puid, mille mahavõtmist tööde projekt ette ei näinud. Rikkumise ulatuse esialgsed hinnangud andsid aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et saabunud soojade ja kuivade ilmade püsimisel võib üraskite teine põlvkond kooruda juba juuni keskel. Seega palume metsaomanikel tõrjega jätkata.

Eestis hakatakse üleujutuste leevenduseks arendama sadeveesüsteeme. Selleks annab Euroopa Liit ligi 25 miljonit eurot toetust.

Eesti sai maailma tippekspertidelt nõu, kuidas ohutult hävitada 2019. aastal Saaremaalt leitud tünnid sinepigaasi jääkidega.

Ida-Virumaal saastamise ja kaevandamise eest võetud tasud peavad jõudma suuremal määral hüvitisena samasse piirkonda tagasi, ütles keskkonnaminister Madis Kallas kohtumisel Ida-Viru omavalitsustega. Et tasude jaotamine õiglasemaks muuta, peaks ministri sõnul muutma seadust.

Euroopa keskkonnaministrid kogunevad täna Luksemburgis, et leppida kokku, milliste ootustega läheb Euroopa Liit kahele tänavusele võtmetähendusega kohtumisele – ÜRO kliimakonverentsile ning ÜRO elurikkuse konverentsile.

Võrreldes 2020. aastaga on Eesti inimeste huvi keskkonnateemade vastu vähenenud viiendiku võrra. Selle põhjus võib olla praegune kriisiaeg, mil inimestele on eriti tähtis julgeolek ja toimetulek, selgus Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringust.