Tänasest on uues kuues uuendatud disainiga ilmateenistus.ee veebileht.

Keskkonnaagentuuri värskest raportist „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022“ saab ülevaate ulukiasurkondades aastate jooksul toimunud muutustest ja nende põhjustest. Ühtlasi annavad raporti koostanud spetsialistid hinnangu asurkondade seisundile ning teevad küttimissoovitused 2022/2023 jahihooajaks. Keskkonnaagentuuri küttimissoovitused on oluliseks sisendiks maakondlikele...

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne tegevus hakkas pihta mai alguses. Üraskile sobivad soojad ilmad on nende arvukust suurendanud.

Mudelist, mille valmistasid Keskkonnaagentuuri tellimisel TalTechi meresüsteemide instituudi teadlased, saab laineolude infot väga hea ruumilise (punktide vahekaugus 900 meetrit) ning ajalise resolutsiooniga (1 tund) kogu Eesti merealal.

Värskes Euroopa Keskkonnaagentuuri ülevaates analüüsitakse ringmajanduse mõju ehitussektoris. 2050. aasta perspektiivis võib ringmajandus märgatavalt vähendada materjalikasutust ning Euroopa hoonete süsihappegaasi heitkoguseid. Leitakse, et just hoonete renoveerimine on üks peamisi võimalusi energiatõhususe parandamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopa Liidus 2050. aastaks.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark võtab kokku olulisemad 2021. aasta eluslooduse seire tulemused ja räägib, mis nendest andmetest edasi saab.

Seekordne projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" keskkonnahoidlike riigihangete koolitus tutvustas, kuidas senisest keskkonnateadlikumalt mööblit hankida.

Alates juulist on Eesti lõhejõgede andmed ametlikult kättesaadavad kõigile huvilistele. Lõhejõgedeks nimetatakse keskkonnaministri määrusega kinnitatud veekogusid ja veekogude lõike, mis on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse.

2021. aasta põhjaveebilansi aruande kohaselt näitab põhjaveevõtt Eestis kerget tõusutrendi, jäädes üldjoontes aastataguse perioodiga samasse suurusjärku. Suurima hüppe on teinud mineraalvee ammutamine. Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Merli Hass märkis, et põhjavee tarbimine joogi- ja olmeveena põhjavee koguselisele kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna põhjaveemaardlatele...

Kuressaare lennuvälja kliimateatmik käsitleb 11 aastast perioodi (2010-2020) ja sellele vastavat erinevate meteoroloogiliste elementide (pilvede kõrgus, nähtavus, tuule kiirus ja suund, tuule puhangud, atmosfäärinähtused, sademed, õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus) statistilist analüüsi ning olulisemaid lennu-meteoroloogilisi näitajaid.