Riik soovib paika panna meetmed, millega merel suuremat müra põhjustavaid töid tehes arvestada. Nii et meie vete helitundlikud mereliigid – hall- ja viigerhüljes ning räim - ei saaks kuulmiskahjustust.
Keskkonnaministeerium esitas eile, 15. märtsil Euroopa Komisjonile Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta lõpparuande. See näitab, et kasvuhoonegaaside heitkogused kasvasid pea kõigis valdkondades. Energeetika heite kasvu põhjustas külm talv ning transpordisektori heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem liikuma.
Valitsus kinnitas täna viimased ülevaatamist ja uuendamist vajanud kaitsealade kaitse-eeskirjad. Sellega jõudis lõpule Keskkonnaministeeriumi mitu aastat kestnud töö, mille käigus viidi kõik kaitse-eeskirjad kooskõlla looduskaitseseadusega.
Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama. Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.
Eesti ja Georgia soovivad tugevdada keskkonnaalast koostööd Neljapäeval, 28. aprillil kohtusid Keskkonnaagentuuri esindajad Georgia delegatsiooniga, et arutada keskkonnaalase koostöö edendamise võimalusi ning vahetada omavahel praktilisi kogemusi. Innar Kaldlaur T, 03/05/2022 - 08:54
Kolmapäevast reedeni New Yorgis toimuva veekonverentsiga soovib ÜRO survestada maailma riike astuma otsustavaid samme vee senisest jätkusuutlikumaks majandamiseks. Veekonverents leiab taas aset pärast ligi 50-aastast pausi. Paljud küsimused, mida arutati ÜRO esimesel veekonverentsil 1977. aastal Argentiinas, on aga endiselt lahendamata.
Keskkonnaministeerium arutab koos ettevõtete ja teiste huvitatud osapooltega, milline seisukoht võtta Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku suhtes karmistada pärast 2030. aastat raskeveokite CO2-heite norme.
Tänase hääletusega Euroopa Liidu energeetikanõukogus said maakasutuse ja metsanduse ehk LULUCFi ning jõupingutuste jagamise sektorite kliimaeesmärgid ja sisepõlemismootoriga autode keeld lõplikult kokku lepitud. Vastuvõtmist ootavad veel vaid ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatused.
Kas teadsid, et biojäätmetest saab toota kompostmulda ning busside ja autode kütuseks biogaasi? Ehkki kodune sortimine võib esiti tunduda keerukas, teeb uus harjumus head nii loodusele kui rahakotile.
Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.