Neljapäeval, 24. novembril kell 9:30-13:30 on ühendministeeriumis tuumaenergia töörühma tutvustav seminar „Tuumaenergia – hea või halb?“. Esitletakse töörühma vahearuannet, räägitakse tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsi protsessist ja arutletakse selle üle, kas tuumaenergial võiks Eestis üldse olla tulevikku.
Eesti inimesed viskavad igal aastal ära 17 kg riideid inimese kohta, millest 14 kg jõuab otse prügikasti. Suure osa sellest saaks annetada abivajajatele või viia teise ringi poodidele, et riided uue omaniku leiaks.
Keskkonnaminister Madis Kallase kehtestatud uue aasta harrastuskalapüügi määrus toob kaasa mõned muudatused: veidi tõusevad mõnede kalastuskaartide tasud ning Umbusi jões ja Pärnu jões Sindi kärestiku vahetus läheduses on kalapüük keelatud.
Otsust, kas tuumaenergial võiks Eestis olla tulevikku, ei sünni enne järgmise aasta lõppu, sest enne on tarvis põhjalikult analüüsida paarikümmet küsimust. Kui kaugel see töö praegu on, tutvustab tuumaenergia töörühm täna avalikkusele.
Telliskivis avatakse EKA/Taltechi magistrantide kahepäevane ühisnäitus jätkusuutlikkuse teemal Eesti Kunstiakadeemia ja Talltechi ühisõppekava Design & Technology Futures magistrandid toovad 12.-13. aprillil näitusele “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest” jätkusuutliku tuleviku probleemistiku. Näitus avatakse 12. aprillil kell 17 ning see on avatud 13. aprillil… Innar...
Harjumaa Anija looduskaitseala uus kaitse-eeskiri ja kaitsekord aitavad senisest tõhusamalt hoida sealseid haruldasi liike. Selleks suureneb kaitsealuse maa pindala.
20. novembril lõppenud ÜRO kliimakonverentsi COP27 olulisimaks saavutuseks oli otsus luua fond, millest kliimamuutusele kõige haavatavamad riigid hakkavad tulevikus saama abi kliimakahjude hüvitamiseks.
Aina hoogustuv plasti tootmine, kiirtarbimine ja kehv ümbertöötluse võimekus on viinud maailma ulatusliku reostusprobleemini. Et olukorda parandada, alustavad ÜRO riigid läbirääkimisi rahvusvahelise plastileppe saavutamiseks.
Kolmapäeval, 30. novembril kell 10 esitletakse projekti „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030“ tulemusi.
Kuigi Eesti õhukvaliteet on viimase kümnendiga oluliselt paranenud ja tervisemõjud vähenenud, põhjustasid õhusaastes sisalduvad peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma, selgus Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust, mis valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja...