Eestis tohib vähki püüda vaid augustikuus ning mitte kõikjal, samuti antakse suurema püügisurvega veekogudele piiratud koguses püügiõiguseid. Kahjuks on Keskkonnaamet piirangutele vaatamata avastanud viimase kolme ja poole kuu jooksul kümneid jõevähi röövpüügijuhtumeid.
Täna, 20. oktoobril algab lõheliste kuderahu aeg ning seetõttu on enamikel lõhejõgedel kalapüük keelatud. Kuigi täielik püügikeeld kehtib 30. novembrini, on ka detsembrikuus paljudel jõgedel lõhepüük keelatud või lubatud ainult kalastuskaardi omanikele.
Selle aasta juulist jõustus tuulikutasu, mis hakkab tooma uute tuulikute läheduses elavatele inimestele ja kohalikele omavalitsustele lisatulu tuulikute poolt põhjustatud keskkonnahäiringu eest. Tänavu saavad tuulikutasu Lüganuse, Saarde, Viru-Nigula ning Põhja-Pärnumaa vald.
Traditsiooniline õpetajate, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialistide, loodusretkede juhendajate, omavalitsuste keskkonna- ja planeeringuspetsialistide sügisvaheajal peetav kohtumine ehk keskkonnahariduse konverents toimus seekord 25.-26. oktoobril 2023 Tallinnas. Konverentsi teemaks oli küsimus „Kuidas olla edukas muutuvas kliimas?“. Järelevaadatav on vaid konverentsi esimene päev.
Kaevanduste ja karjääride korrastamiste arv on taas tõusuteel. Käesoleval aastal on täielikult või osaliselt korrastatud üheksa maavarade poolest ammendunud olulist kaevanduspiirkonda.
Alates reedest, 1. detsembrist on võimalik soetada veebilehel kalaluba.ee kalastuskaarte 2024. aastaks. Kõige kiirem ja lihtsam viis ongi taotleda kalastuskaarti internetist. Lisaks saab saata Keskkonnaametile taotluse digiallkirjastatuna meilile @email , posti teel või ise kontorisse kohale tulla.
Lõheliste kuderahu kaitseks kehtis kalapüügi keeld enamikel lõhejõgedel 20. oktoobrist 30. novembrini. Siiski on ka detsembris paljudel jõgedel lõheliste kaitseks püük keelatud või lubatud üksnes kalastuskaardi omanikele.
Tänavu 1. oktoobrist rakendus süsiniku piirmeetme üleminekuperiood, mille kestel peavad ettevõtjad kord kvartalis esitama andmed imporditud kaupade süsinikuheite kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 2024. aasta jaanuari jooksul.
Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi 8 miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi Keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.
Keskkonnaamet kinnitas sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud nende osas kokkuleppele või määrasid limiidi, mis oli Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksem.