Valitsus nõustus Kliimaministeeriumi ettepanekuga arvata kaitse alt välja Tartu maakonna 13 kaitsealust objekti, sh 11 parki ja puistut ning üks selektsiooniaed ja üks dendraarium, sest need on aja jooksul kaotanud oma looduskaitseväärtuse või suisa hävinud. Ekspertiiside käigus leitud ja jätkuvalt kaitset vajavad väärtused säilitatakse järeltulevatele põlvedele muul moel.
Keskkonnaagentuur ootab kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude kohta. Eesmärgiks on saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liike linde enim hukkub ning tõsta inimeste teadlikkust probleemi osas. Vabatahtliku seire peamised perioodid jäävad kevadisele ja sügisesele rändeperioodile, kuid hukkunud lindude vaatlused...
Majaomaniku ja linnu konflikti tuleb võimalikult varakult ennetada ning tekitada olukord, et linnud inimese jaoks ebasobivasse kohta üldse pesa ei ehitaks. Näiteks varesed ja kajakad otsivad endale sobivat pesitsuskohta juba praegu, mistõttu on õige aeg hoone üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs.
Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel kiirendada tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalikkuse üle otsustamise analüüsi: tuumaenergia töörühm peab valitsusele esitama lõpparuande seni planeeritust kuus kuud varem ehk järgmise aasta lõpuks.
Keskkonnaministeerium uuendas 2016. aasta veealuste vrakkide ülevaatuse andmeid ning täiendas vrakkide keskkonnaohtlikkusega seotud infot Transpordiameti vrakkide andmebaasis.
Keskkonnaamet paneb metsaomanikele südamele, et metsade uuendamine on nende oluline kohustus.
Täna ja homme külastavad Eestit Georgia looduskaitse juhid, et tugevdada koostööd kaitsealade ja loodusväärtuste hoidmisel. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel tutvutakse meie looduskaitsetöö põhimõtete ja korraldusega ning Lahemaa kui Eesti vanima rahvuspargiga.
Eesti metsaomanik hoolib üha enam sellest, et linnud saaksid kevadel oma järglased üles kasvatada. Selleaastasel kevadsuvise pesitsusrahu perioodil on Keskkonnaamet peatanud esimese kahe nädala jooksul raied vaid seitsmel kinnistul.
Eesti pidi 2020. aastal ringlusse võtma 50% olmejäätmetest, aga võttis vaid ligikaudu 30%. Prügilatesse ei tohi seaduse järgi ladestada üle 20% biolagunevaid jäätmeid, aga jätkuvalt ladestame rohkem. Oodata, et olukord iseenesest laheneb, ei ole enam võimalik, kirjutab Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle.
Keskkonnaamet tuletab kõikidele volbritule tegijatele meelde, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.