Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark võtab kokku olulisemad 2021. aasta eluslooduse seire tulemused ja räägib, mis nendest andmetest edasi saab.

Seekordne projekti "Ringmajanduse võimekuse tõstmine" keskkonnahoidlike riigihangete koolitus tutvustas, kuidas senisest keskkonnateadlikumalt mööblit hankida.

Alates juulist on Eesti lõhejõgede andmed ametlikult kättesaadavad kõigile huvilistele. Lõhejõgedeks nimetatakse keskkonnaministri määrusega kinnitatud veekogusid ja veekogude lõike, mis on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse.

2021. aasta põhjaveebilansi aruande kohaselt näitab põhjaveevõtt Eestis kerget tõusutrendi, jäädes üldjoontes aastataguse perioodiga samasse suurusjärku. Suurima hüppe on teinud mineraalvee ammutamine. Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Merli Hass märkis, et põhjavee tarbimine joogi- ja olmeveena põhjavee koguselisele kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna põhjaveemaardlatele...

Kuressaare lennuvälja kliimateatmik käsitleb 11 aastast perioodi (2010-2020) ja sellele vastavat erinevate meteoroloogiliste elementide (pilvede kõrgus, nähtavus, tuule kiirus ja suund, tuule puhangud, atmosfäärinähtused, sademed, õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus) statistilist analüüsi ning olulisemaid lennu-meteoroloogilisi näitajaid.

Täpselt aasta tagasi, 4. augustil tuli Keskkonnaagentuur välja esimese riikliku ilmaäpiga, et pakkuda mugavat ja usaldusväärset ilmainfot nutiseadmes. Sellest päevast alates oleme taganud värsked ilmaandmed kogu Eesti kohta.

Keskkonnaportaalis ilmus uus, 2021. aasta välisõhu kvaliteedi seire tulemusi kokkuvõttev video.

XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsi (NHC2022) „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" avapäev „100 aastat Eesti hüdroloogilist seiret“ tutvustab Eesti hüdrometeoroloogia uuringuid ja tegevusi läbi ajaloo. Juttu tuleb veeseirest ja ökoloogiast, hüdroloogia tulevikutrendidest ning jõgede laiematest kasutusvõimalustest. 

Selle aasta juulis pani Keskkonnaagentuur kokku aruande suurulukite seisundi kohta Eestis. Ülevaatest saab teada, millised on loomade arvukused, pikemaajalised trendid ja muutused. Analüüsitud on ka võimalikke põhjuseid ulukiasurkondades toimuva selgitamiseks. Enamuse ulukiliikide olukord on Eestis hea ning asurkonnad on tugevad ja elujõulised. Karude arvukus on viimasel kümnendil jõudsalt...

Seoses kuuma ilma jätkumisega on kuumahoiatus kerkinud 2. tasemele. 2. taseme kuumahoiatuse kriteerium on järgmine: „Maksimaalne õhutemperatuur ≥ 30 °C kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur ≥ 25 °C kolme ja enama ööpäeva vältel".