Keskkonnaamet tõdeb rõõmuga, et metsaomanikud ja –majandajad pidasid sel aastal kevadsuvisest pesitsusrahu nõudest kinni pea poole paremini kui mullu. Pesitsusrahu ajal peatati 30 raiet ja tuvastati 12 kaitsealuse liigi pesitsemine.
Täna, 23. augustil kell 17 toimub Narva-Jõesuu linnas Vaivara endise vallavalitsuse hoones Enefit Power ASi õlitehase uue seadme Enefit 280-2 keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu, kus käsitletakse avalikustamisel esitatud ettepanekuid. Arutelul saab osaleda ka veebiülekande vahendusel.
Homme, 24. augustil algaval liigikaitse konverentsil räägitakse sellest, et iga viienda liigi säilimiseks Eestis on vaja astuda teadlikke looduskaitselisi samme.
Hooldamata pärandniit muutub, seetõttu tuleb niitmise või karjatamise taasalustamiseks ning niidule omase elurikkuse taastamiseks teha eeltöid. Kaitsealadel asuvate pärandniitude taastamiseks vajalike tööde tarvis pakub Keskkonnaamet rahalist tuge. Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt 12. septembriks.
Keskkonnaameti töötajad avastasid juuli alguses Eestis väljasurnuks peetud süstja võtmeheina tugeva asurkonna. Vähemalt sajaisendiline kasvukoht leiti Alutaguse rahvuspargi Muraka raba serva põlismetsast.
Alates 2024. aasta algusest tuleb ettevõtetel tasuda keskkonnatasu veel ladestamata jäätmete eest, kui need on enne taaskasutamist jäänud seisma enam kui kolmeks aastaks. Liialt kauaks seisma jäänud jäätmed tuleb kõrvaldada või suunata taaskasutusse hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
Keskkonnaamet tuletab sügisesel huntide ja karude kahjustuste sagenemise perioodil loomakasvatajatele meelde ennetustegevuse tähtsust. Kiskjakahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise.
Käimas on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine ning paari aasta jooksul tuleb uuendada ka kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet soovib peatada kaitsekorralduskava üle vaatamiseni suuremahuliste kaitseala tulevikku puudutavate otsuste langetamise. Esimese sammuna võttis amet tagasi kooskõlastuse ligi 200 puu langetamist võimaldavalt ehitusloalt.
Sinine kopsurohi on väljasuremisohus taimeliik, mis kasvab Eestis vaid Lõuna-Tartumaal üheksas kasvukohas. Taim kuulub seetõttu kõige rangema kaitse alla ehk esimesse kaitsekategooriasse. Keskkonnaamet täiendas sinise kopsurohu kaitse tegevuskava, et tagada talle paremad võimalused elujõulisena säilimiseks.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus on valmis saanud kahel viimasel aastal Muuga-Maardu piirkonnas korraldatud välisõhu kvaliteedi ja lõhnahäiringu uuringu lõpparuande, mis on asjakohaste ettepanekute alusel täiendatud. Keskkonnaamet plaanib tutvustada uuringu tulemusi ja edasisi tegevusi ka kohalikele omavalitsustele.