Eestis jätkub iga-aastane karuputke võõrliikide tõrje
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.
Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.
Sel laupäeval sai Keskkonnaamet teate Vääna-Jõesuus Vääna rannas leitud mitme surnud luige kohta. Kohal käinud keskkonnainspektor kinnitas, et lindude surma ei põhjustanud inimene.
Keskkonnaamet on pesitsusrahu kaitseks kuu aja jooksul kontrollinud üle Eesti ligi 2500 kinnistut ning reageerinud ligi neljakümnele kaebusele. Kokku on raietööd seisma pandud 20 korral, neist lõviosa Keskkonnaameti peatähelepanu all olevates vanades linnurikastes metsades.
Kuivenduse mõjud looduse aine- ja energiaringele ilmnevad sageli varjatult ja pika viivitusajaga, kirjutab looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma mõeldes looduskaitsekuu teemal "Püsiv ja muutuv Eesti looduses".
Kuidas on maavarade kaevandamine muutnud maastikku ja loodust, kirjutab maapõuebüroo juhataja Martin Nurme mõeldes looduskaitsekuu teemal "Püsiv ja muutuv Eesti looduses".
Alates 19. maist on avastatud Vormsi ja alates 22. maist Hiiumaa rannikutelt masuudile iseloomulikke reostuse tükikesi.
Kontrollkäikudel Hiiumaa rannikulähedastele laidudele ning Matsallu keskkonnainspektorid uut massilist reostust või masuudiga määrdunud linde ei avastanud.
Viimase nädala jooksul on Saaremaa loodeosas märgatud rannikul umbes sentimeetrise läbimõõduga heleda materjali tükikesi. Laborianalüüs näitab, et tegu on tahke rasvaga, mis väikeses koguses keskkonnale ohtlik ei ole.
Käimasolev looduskaitsekuu ja selle juhtmõte – püsiv ja muutuv Eesti looduses – kutsub üles meie looduse käekäiku märkama ja mõtisklema inimese rolli üle neis arengutes. Loe Rainer Vakra arvamuslugu, mis ilmus 25. mail Maalehes.
Käesoleva aasta maikuus on Toila vallas Konju külas Ahtme metskonna aladel toimunud seitse turbase pinnase põlengut, millele Päästeamet on kulutanud nii tööjõuressursse kui ka maksumaksja raha. Kuna pea kõikide sündmuste puhul on põhjuseks mootorsõidukitest tingitud põlengud, sulgeb RMK viimastele ligipääsu.