Hallhane vabatahtlik seire 2026
Eestis sigiva hallhane asurkonna arvukuse ja muutuse hindamine ajas
Eestis sigiva hallhane asurkonna arvukuse ja muutuse hindamine ajas
Rannikuluidete hilisem, kahele eelmisele elupaigatüübile (2110 ja 2120) järgnev arenguaste: taimed ja samblikud on liiva kinnistanud, luidet katab püsitaimestu. Nõmmeniitusid meenutava enam-vähem liitunud koosluse moodustavad rohttaimed ja samblad, lisanduvad samblikud ja üksikud männid. Kinnistunud rannikuluiteid leidub saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, aga ka Peipsi rannikul. Hõlmab Paali 5112...
Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha kasutuselt kõrvaldatud, põletamisele suunatavate liiprite halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldus, hindamaks põletamisprotsessis tekkivat halogeenitud orgaaniliste ühendite emissiooni.
Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist.
Selle elupaigatüübi alla paigutatakse Lääne-Euroopas luidetevahelised märjad nõod, mida asustavad hanepaju-kooslused. Et Eestis on hanepaju puhta liigina haruldane – rohkem on levinud tema hübriid hundipajuga, siis pole seda elupaigatüüpi looduses kerge eristada. Selliseid luidetevahelisi nõgusid, kus kasvavad hane- ja liivpaju kogumikud, leidub Eestis vaid väga väikestel aladel läänesaarte...
Oodatakse igas vanuses loodusesõpru, matkalisi ja merekarusid, õpilasi ja üliõpilasi, haridus- ja keskkonnaaktiviste suurele Läänemere teemaõhtule!
Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem. Samas tehingute koguväärtus jätkas kasvu ja oli 110,1 miljonit eurot, käive suurenes 2021. aastaga võrreldes poole miljoni euro võrra.
Maa-ameti andmetel tehti 2021. aastal haritava maaga 1805 ostu-müügitehingut, mida on viiendik enam kui aasta varem. Tehingute koguväärtus oli rekordilised 110 miljonit eurot ja käive kasvas 2020. aastaga võrreldes ligi 46 miljoni euro võrra.